Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ausalt Jumala ees

Pühapäev, 16. Jaanuar 2022

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 143

Patukahetsuse palve
1Taaveti laul.
Issand, kuule mu palvet,
pane tähele mu anumist!
Oma ustavuses vasta mulle,
oma õiguses!
2Ja ära mine kohtusse
oma sulasega,
sest ükski elav inimene
ei ole õige sinu palge ees!
3Sest vaenlane jälitab mu hinge,
ta rõhub maha mu elu,
ta paneb mind istuma pimedusse
nagu need, kes on ammugi surnud.
4Mu vaim nõrkeb mu sees
ja mu süda tunneb jubedust mu rinnus.
5Ma meenutan muistseid päevi,
ma mõtisklen kõigist su tegudest,
ma mõlgutan meeles su kätetöid.
6Ma laotan oma käed laiali sinu poole,
mu hing himustab su järele nagu janunev maa.
Sela.
7
Vasta mulle peatselt, Issand!
Mu vaim on lõppemas!
Ära pane oma palet mu eest varjule,
et ma ei saaks nende sarnaseks,
kes lähevad alla hauda!
8Anna mulle vara kuulda oma heldust,
sest ma loodan sinu peale!
Anna mulle teada tee, mida pean käima,
sest sinu poole ma tõstan oma hinge!
9Kisu mind ära, Issand,
mu vaenlaste käest;
sinu kaitse alla ma kipun!
10Õpeta mind tegema sinu meelt mööda,
sest sina oled mu Jumal!
Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal!
11Issand, elusta mind
oma nime pärast,
vii välja mu hing kitsikusest
oma õiguse pärast!
12Ja hävita mu vaenlased
oma helduse pärast,
ja kaota ära kõik,
kes mu hinge rõhuvad,
sest ma olen sinu sulane!

“Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” (Ps 51:10)

Psalm 143 on viimane patukahetsuspsalmide tsüklis (Psalmid 6,32,38,51,102,130,143) ning seda peetakse Taaveti nutulauluks kui ta oma pattudest meelt parandas. Traditsiooni kohaselt lauldi neid psalme paastuajal, tunnistades oma kurvastust pattude pärast ning paludes Jumalalt andestust. Südmest tulev palve pääste järele selles pslamis on kaasahaarav, julgustades meidki oma võitlustes Jumala poole pöörduma.

Kahtlemata oli seda laulu luues Taaveti mõtetes tegelikud vaenlased. Meie teame aga, et ei võitle mitte liha ja verega, vaid "taevaaluste kurjuse jõududega", mis mõjutavad inimese elu (Ef 6:12) ning on eriliselt seotud patuga ( mida Paulus nimetab väeks - Rm 3:9) ja surmaga (mida Paulus nimetab vaenlaseks - 1Kr 15:26). Sellisena kajastab psalm Kristuse ootust ning evangeeliumi väe läbimurret kõnetades otse meie tänast olukorda. 

Laulik alustab ja lõpetab, toetudes Jumala õigusele, sest tal enesel seda ei ole (s 1). Nii nagu teisedki on ta süüdi Jumala ees (s 2, Rm 3:23). Taavet tunneb ennast kurjuse poolt jälitatuna, rõhutuna, nõrga ja hirmununa (s 3,4), ning et on täiesti võimetu ennast ise päästma. Meenutades Jumala armu minevikus, sirutab ta oma tühjad käed anudes Jumala poole (s 5,6). 

Ta palvetab, et Jumal kuuleks ja vastaks talle (s 6), sest kui Jumal varjaks oma palet tema eest, siis jääks talle vaid surm (s 7). Kuid Jumal, kelle olemus on lakkamatu armastus, ei hülga ka surma lävel neid, keda armastas elus. Viimaks annab kahtluse öö maad säravale lootuse hommikule, mis kuulutab ette ka ülestõusmise hommikut, kui hakkame aduma Jumala ustavuse ulatust (s 8). 

Aga Taavetile ei piisa üksnes pääsemisest, vaid ta palub ka Jumalalt juhatust ja tarkust: "Õpeta mind tegema sinu tahtmist, juhi mind tasasel maal, Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal!” (s 10). Kuigi ta oli kogenud oma patusust, oli Taaveti südame sügavuses suurimaks igatsuseks teha kõiges Jumala tahtmist. 

Andestuse kindlus viib ta uuele pühendumisele: "Mina olen su sulane" (s 12). Nii vaatab see psalm otsekui ette sellele päevale, mil Paulus kuulutas: "Elu vaimu seadus Kristuses Jeesuses on sind vabastanud patu ja surma seadusest".(Rm 8:2) 

 
“Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal….Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks sinu kiidetavust!” (Ps 51)

Selle kommentaari autor: APÜ