Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 7:1-24
Noa ja veeuputus1Ja Issand ütles Noale: „Mine sina ja kogu su
pere laeva, sest ma olen näinud, et sa selle rahvapõlve seas
minu ees õige oled.
2Võta enesele kõigist puhtaist loomadest seitse
paari, isane ja emane; ja loomadest, kes puhtad ei ole, kaks
- isane ja emane.
3Nõndasamuti lindudest taeva all seitse paari,
isane ja emane, et nende sugu jääks elama kogu maa peale.
4Sest juba seitsme päeva pärast ma lasen vihma
sadada maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, ja ma
kaotan maapinnalt kõik olendid, keda ma olen teinud!”
5Ja Noa tegi kõik nõnda, nagu Issand teda käskis.
6Ja Noa oli kuussada aastat vana, kui uputusvesi
maa peale tuli.
7Ja Noa läks laeva, ja ta pojad ja ta naine ja ta
poegade naised temaga, veeuputuse eest.
8Puhtaist loomadest ja loomadest, kes puhtad ei
ole, ja lindudest ja kõigist, kes maa peal roomavad,
9tulid kahekesi Noa juurde laeva isane ja emane,
nõnda nagu Jumal Noale oli käsu andnud.
10Ja seitsme päeva pärast tuli veeuputus maa peale.
11Sel aastal, mil Noa kuussada aastat vanaks sai,
teise kuu seitsmeteistkümnendal päeval, otse selsamal päeval
puhkesid kõik suure sügavuse allikad ja taevaluugid tehti lahti.
12Ja sadu tuli maa peale nelikümmend päeva ja
nelikümmend ööd.
13Otse selsamal päeval läksid Noa ja Noa pojad
Seem ja Haam ja Jaafet ning Noa naine ja kolm ta poegade naist
üheskoos laeva,
14nemad ja kõik metsloomad oma liikide järgi,
ja kõiksugu kariloomad oma liikide järgi, ja kõiksugu roomajad,
kes maa peal roomavad, oma liikide järgi, ja kõiksugu lendajad
oma liikide järgi, kõik linnud, kõik tiivulised.
15Ja need tulid Noa juurde laeva kahekaupa kõigest
lihast, kus eluvaim sees on.
16Ja need, kes sisse läksid, olid isane ja emane
kõigest lihast, nõnda nagu Jumal temale oli käsu andnud. Ja
Issand sulges ukse tema tagant.
17Siis tuli nelikümmend päeva veeuputust maa peale;
vesi tõusis ja tõstis laeva, nõnda et see kerkis maast kõrgele.
18Ja vesi võttis võimust ning seda sai maa peal
väga palju, ja laev liikus veepinnal.
19Ja vesi võttis maa peal väga võimust ja
kõik kõrged mäed kogu taeva all kaeti.
20Vesi tõusis neist viisteist küünart kõrgemale,
nõnda et mäed olid kaetud.
21Siis heitis hinge kõik liha, mis maa peal liikus,
niihästi linnud kui kariloomad ja metsloomad ja kõik roomajad, kes
maa peal roomasid, ja kõik inimesed ka.
22Kõik, kellel eluvaimu hingus ninas oli, kõik,
kes olid kuival maal, need surid.
23Nõnda hävitati kõik olendid, kes maa peal olid;
niihästi inimesed kui loomad ja roomajad, ja linnud taeva all
hävitati maa pealt, järele jäid ainult Noa ja need, kes
temaga laevas olid.
24Ja vesi võimutses maa peal sada viiskümmend päeva.
Jumala poolt Noale antud ülesanne oli kummaline: ehitada tohutu suur laev paigas, kus pole mingit vett. Kõigest hoolimata Noa ka teeb nii, sest ta uskus Jumalat ning soovis teha Jumala tahtmist. Kiri heebrealastele asetab Noa usukangelaste sekka ning teeb temas eeskuju: “Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.” (Hb 11:7)
Nagu Aadam, saab ka Noa kutse kaasa toimida Jumala plaanis ja igal etapil selgitab Jumal, mida Ta kavatseb teha enne, kui annab juhtnöörid. Nagu Aadam, peab Noagi haldama loomi; nagu Aadamat, juhendatakse ka teda toidu osas (1Ms 6:21). Kuid erinevalt Aadamast - on Noa sõnakuulelik ja teeb seda, mida Jumal ütleb.
Nagu loomises Jumal ütles ja siis see sai - seisab ka Noa otsekui sõnakuulelikkuse majakas keset kaootilist ja vägivaldset maailma, ning sellel päeval kui hävitusjõud päästetakse valla, kõrgub tema kõrval laev kui pelgupaik.
Noa eeskuju järgides peaksime ka meie uskuma ning elama toetudes Jumala sõnale ja Tema tõotustele isegi siis, kui me oma silmadega nende tõotuste täitumist või tulevikusündmuste saabumist veel ei näe. Jumala sõna on piisavalt kindel ja usaldusväärne. Ka praegu annab Jumal oma rahvale teada eelolevatest sündmustest ning õpetab, kuidas peaksime endid ette valmistama tukeviku tarvis. Meil, kes teame Jumala rahva ajalugu ning omame isiklikku kogemust Temaga, võib olla kindlus Jumala pääste kohta ja Tema sõna usaldusväärsuse suhtes.
Veeuputuses oli vaid üks pääsetee: suur laev, mida vesi kandis. Peetrus näeb selles pildis eeltähendust ristimisele ning kirjutab: “Selle võrdkujuna päästab teidki nüüd ristimine, mis ei ole lihaliku rüveduse kõrvaldamine, vaid hea südametunnistuse taotlemine Jumalalt Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu “ (1Pt 3:21)
Ristimises liidetakse inimene Kristuse surma ning ülestõusmisesse, sest selles on ainuke pelgupaik Jumala püha viha eest, mis vältimatult tabab ühel päeval tervet maailma. See Jumal, kes toob hävituse, toob ka pääste neile, kes Teda appi hüüavad ja Tema omad on.
Selle kommentaari autor: APÜ