Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ära mõista kohut!

Reede, 4. Veebruar 2022

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 2:1-16

Jumal mõistab kohut õiglaselt
1Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa
ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad,
selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut,
teed ju sedasama!
2Ent me teame, et Jumal mõistab tõtt mööda kohut nende
üle, kes niisuguseid asju teevad.
3Sina aga, oh inimene, kes sa kohut mõistad nende üle, kes
niisuguseid asju teevad, ja teed ise sedasama - kas sa arvad, et
pääsed Jumala kohtuotsusest?
4Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika
meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida
meelt parandama?
5Sa talletad endale viha oma kanguse ja
pöördumata südamega Jumala viha ja õiglase kohtumõistmise
ilmumise päevaks,
6kes tasub igaühele tema tegude järgi:
7igavest elu küll neile, kes püsiva heategemise kaudu
taotlevad kirkust ja au ja kadumatust,
8ent viha ja raevu neile, kes on isemeelsed ja tõele
sõnakuulmatud, aga kuulekad ülekohtule.
9Ahistus ja kitsikus tuleb igale inimhingele, kes teeb
kurja, juudile esmalt ja siis kreeklasele,
10aga kirkus, au ja rahu igaühele, kes teeb head, juudile
esmalt ja siis kreeklasele.
11Sest Jumala juures pole erapoolikust.
12Kes teevad pattu Seaduseta, need ka hukkuvad Seaduseta,
kes teevad pattu Seaduse all, neile mõistetakse kohut Seaduse
järgi.
13Jumala ees ei ole ju õiged Seaduse kuuljad, vaid Seaduse
täitjad, kes mõistetakse õigeks.
14Kui paganad, kellel ei ole Moosese Seadust, ometi
loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, siis ilma Seaduseta olles
on nad ise enesele seaduseks,
15näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud
nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus
ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad
neid.
16Nii see ilmneb päeval, mil minu evangeeliumi järgi Jumal
Jeesuse Kristuse läbi mõistab kohut inimeste saladuste üle.

“Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, ole mulle patusele armuline.” (Jeesus-palve)

Paulus ütleb Rooma kogudusele väga selgelt, et teisi hukka mõistes, mõistavad nad Jumala silmis ühtlasi  kohut ka iseeneste üle, sest on põhimõtteliselt süüdi samalaadsetes eksimustes (s 1). Rooma juudid olid tuntud selle poolest, et nad armastasid kiidelda eneste, kui Jumala valitud rahva ajaloo üle, kuid paganarahvaist pärit kristlased olid tugevad oma südametunnistuse kuulamises.

Pattu käsitlevaid kirjakohti, milles on detailsemalt juttu Jumala kohtumõistmisest patu üle, ei tohiks lugeda ilma, et inimene vaataks tõsiselt enda isikliku elu peale. Jumalakartlik, 19.sajandi Šoti kirikuõpetaja Robert Murray M’Cheyne on öelnud, et avastas kõikide teadaolevate pattude juure omaenda südamest. Kipub olema nii, et kui tegu on meie endi elu uurimisega, siis leidub rohkelt erijuhtumeid ja kõlavaid vabandusi ning ettekäändeid meie tegude õigustuseks, kuid teiste patu suhtes võime osutuda äärmiselt kriitilisteks. Oma kirja selles lõigus kutsub Paulus kõiki kuulajaid üles vaatlema hoolega just omaenda elu, ning mitte kohut mõistma teiste üle, kelle Jumal on andnud nende pattude ennasthävitava mõju meelevalda.

Palju sellest, millest Paulus selles peatükis kirjutab, on suunatud otse juutidest usklikele, kes enne kristlaseks saamist, oleksid väga negatiivselt suhtunud nii paganate käitumisse kui ka eetikasse. Mõne kristlase jaoks on raske toime tulla oma rahvusliku uhkuse või eelarvamustega teiste suhtes; või siis libiseme arvamisse, et õige teadmine tagab alati õige käitumise. Igal juhul oleme Jumala armu ning Jeesuse lunastust vääriti mõistnud, kui arvame, et meie käitumine ei mõjuta meie isiklikku suhet Jumalaga (vrdl Rm 6:1-2). 

Nood juudikristlased Roomas olid kirja kirjutamise ajaks juba koos ühes koguduses paganatest kristlastega, kes mitte iial ei olnud elanud juutide käsuseaduse kohaselt. Ometi olid ka paganaist kristlased hakanud uskuma Jeesusesse Kristusesse ja elasid sõnakuulmises Talle. Siin peitub üks suurimaid vastuargumente rahvuslikule ja religioossele uhkusele. Mitte ükski rass ega rahvus ei eksisteeri väljapool Jumala päästeplaani. Mil iganes suhtume mõnesse rassi  või kultuuri teisiti kui enda omasse, peaksime pikemalt mõtisklema nende üle, keda teame sellest keskkonnast usule tulnud olevat, ning kes nüüd elavad jumalakartlikku elu. Siis ehk suudame taas joonduda Jumala igatsusega päästa kõik inimesed.

 
Palu, et Jumal ilmutaks sulle neid sinu elu alasid, kus vajad meeleparandust ning andestust.

Selle kommentaari autor: Ray Porter