Kahe võrgutajatest rääkiva tekstilõigu vahele, on asetatud tänane piiblitekst, mis hoiatab isalikult kolme liiki inimeste või käitumismustrite eest: 1) laenamise läbi rahalistesse raskustesse sattumise eest, 2) laiskade ja laiskuse eest, 3) tüliõhutajate ja kogukonna lõhestajate eest. Me ei tea, miks just need kolm teemat on esile tõstetud, aga kindlasti on need ka üksteisega seotud. Üks käitumisviis võib tuua kaasa järgmise. Samas on nende nõuannete ja hoiatuste keskel ka üks väga parktiline soovitus. 

Hoiatus mitte võtta enesele kaela võlgu, mida ei suudeta teenindada on ilmselgelt mõistlik soovitus (s 1-5), kuid see on hoiatus rumaluse vastu, mitte argument, mis keelaks helduse ohvritoomisel või vaeste eest hoolitsemisel. Piibel on täis üleskutseid olla heldekäelised nende suhtes kes on hädas (5Ms 15:7-11; Jk 2:1-17), ning selle hoiak võlgade suhtes ilmutab kaastunnet nende vastu, kes ägavad võlakoormate all.

Kas aga laisk mees, kes ignoreerib mõistliku majandamise põhimõtteid (s 8) jääb kimpu vaesusega (s 9-11)? Arvatavasti küll, kuigi mitte otsekohe, nagu paljud rikkad ja laisad pärijad võivad kinnitada. Nii on antud hoiatus asjakohane, selline, mille mõistlik lapsevanem edastab oma lastele. Mitte kuidagi aga ei saa selle lõigu põhjal järeldada, et Piibli põhiseisukoht vaesuse suhtes on, et see on vaeste eneste süü või nende sooritatud patu tagajärg!

Meil on oma osa teha õigluse ning kaastunde leevendamisel (Mt 23:23) ka evangeeliumi kuulutamise käigus.  Piibel rõhutab ikka ja jälle, et vaesed on enamasti rõhumise ning ekspluateerimise ohvrid ( Ii 24:1–12; Ps 10).

Vägivald, pettus, korruptsioon, ülbus, erimeelsuste ülesõhutamine ning innukus kurja tegemisel (s 12-19) on kõik põhjustanud kirjeldamatut häda minevikus, teevad seda ka olevikus ja tulevikus. Ka psalmide autor ägab selle pärast, et ülbed ja kurjad, kes jätkavad rikkuste kokkuajamist,  saavad ikkagi haavamatutena maitsta head ja muretut põlve ( Ps 73:2,12). Ometi antakse meile ka tõotus, et viimselt seatakse õiglus taas jalule, sest Jumal vihkab kurja (s 16) ning Tema olemuse ja kavatsuste keskmes on õigluse kehtestamine (Js 30:18; 51:4-5).

Mis on aga see praktiline nõuanne, lisaks kahjulike hoiakute vältimisele? Salmist 16. leiame asjad, mida Jumal vihkab. “Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad: ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd, süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,  valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes külvab riidu vendade vahel.”

See on jõuline väljendus, kuid ka väga praktiline. Psalmis 139 ütleb Taavet: “Kas ma neid, kes sind vihkavad, Issand, ei peaks vihkama, ja kas ei peaks mulle olema tülkad need, kes tõusevad sinu vastu?  Täie vihaga ma vihkan neid, nad on saanud mu vaenlasteks.” (Ps 139: 21-22) Meie eesmärk on muutuda järjest Kristuse sarnasemaks ja see tähendab ka nende asjade ( mitte inimeste) vihkamist, mida Jumal vihkab. Ning kui miski on meile olemuslikult vastumeelseks saanud, ei taha me nendega ka tegemist teha.