Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 2:18-36
Eeli kõlvatud pojad18Aga Saamuel teenis Issanda ees, kuigi oli nooruke, riietatud
linasesse õlarüüsse.
19Ja ta ema valmistas temale väikese ülekuue ning viis selle
temale igal aastal, kui ta läks oma mehega iga-aastast ohvrit ohverdama.
20Ja Eeli õnnistas Elkanat ja tema naist ning ütles: „Issand andku
sulle sellest naisest järeltulijaid palutu asemele, kelle ta oli
palunud Issandale!” Siis nad läksid taas oma kodupaika.
21Ja Issand kandis hoolt Hanna eest, nii et ta jäi lapseootele ja
tõi ilmale veel kolm poega ja kaks tütart. Aga poiss Saamuel kasvas üles
Issanda juures.
22Eeli oli aga väga vana ja pidi kuulma kõike, mida ta pojad tegid
kogu Iisraelile ja kuidas nad magasid naistega, kes olid teenistuses
kogudusetelgi juures.
23Ta ütles neile: „Miks te teete niisuguseid asju, neid halbu asju,
millest ma kogu sellelt rahvalt kuulen?
24Ei, mitte nõnda, mu pojad! Ei ole head need kuuldused, mida ma
kuulen Issanda rahvast levitavat.
25Kui inimene teeb pattu inimese vastu, siis on Jumal temale
vahemeheks; aga kui inimene teeb pattu Jumala vastu, kes võiks siis
olla temale vahemeheks?” Aga nemad ei kuulanud oma isa häält,
sest Issand soovis neid surmata.
26Aga poiss Saamuel edenes kasvus ja meeldivuses niihästi Issanda
kui inimeste juures.
27Ja Eeli juurde tuli üks jumalamees ning ütles temale: „Nõnda
ütleb Issand: Eks ma ole ennast su isa soole selgesti ilmutanud, kui
nad alles olid Egiptuses vaarao koja võimuses?
28Mina valisin tema kõigist Iisraeli suguharudest enesele
preestriks, et ta ohverdaks mu altaril, põletaks suitsutusrohtu,
kannaks mu palge ees õlarüüd; ja ma andsin su isa soole
kõik Iisraeli laste tuleohvrid.
29Mispärast te halvustate mu tapa- ja roaohvreid, mis ma oma
elamus olen seadnud? Sa austad oma poegi rohkem kui mind, et te endid
nuumate parimaga kõigist mu Iisraeli rahva roaohvreist!
30Sellepärast ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina olen tõesti
öelnud: Sinu sugu ja su isa sugu peavad igavesti elama minu ees! Aga
nüüd ütleb Issand: Jäägu see minust kaugele! Sest kes austab mind,
seda austan mina, ja kes mind põlgab, saab põlatavaks.
31Vaata, päevad tulevad ja ma raiun ära sinu käsivarre ja su isa
soo käsivarre, nõnda et ükski su soos ei ela vanaks.
32Ja sa saad näha mu elamut kitsikuses, kõige selle eest, mis ta
Iisraelile head pidi tegema. Ja ükski su soos ei ela iial vanaks.
33Aga ma ei hävita sul mitte kõiki oma altari juurest, et mitte
kustutada su silmi ja rammestada su hinge, kuid enamik sinu
soost peab surema meheeas!
34Ja sulle olgu tähiseks see, mis juhtub su mõlema pojaga,
Hofni ja Piinehasiga: mõlemad surevad samal päeval!
35Aga ma lasen enesele tõusta ühe ustava preestri, kes teeb mu
südame ja hinge järgi; ja mina ehitan temale kindla koja, et ta saaks
alaliselt elada mu võitu ees.
36Ja igaüks, kes su soost järele jääb, tuleb teda kummardama
hõbetüki ja leivakakukese pärast ning ütleb: „Võta mind ometi mõnesse
preestriteenistusse, et saaksin süüa palukese leiba!””
Milline kontrast! Peale eilses tekstis loetud kiituslaulu, oleme äkitselt silmitsi Eeli poegade patuga, millel on traagilised tagajärjed. See, mida nad tegid, oli religioosne eksimus (s 12-17), moraalne eksimus (s 22) ja meelevalla väärkasutus (16), kuid oma sügavamalt olemuselt oli see esmajoones patt Jumala enese vastu (s 25).
Eeli poegadel puudus elementaarne aukartus Jumala ees. Väliselt nad küll teenisid Jumalat ja Tema rahvast, kuid oma südames ei teeninud nad kedagi peale iseenda. Nende jaoks oli Jumal igapäevaelu kontekstis mõjutu ning Jumalale toodud ohvriande kasutasid nad oma vara suurendamiseks. Ka inimeste vajadused ja soovid olid nende jaoks sama vähetähtsad kui Jumala tahe. Nende kuritegu ei seisnud niivõrd rituaalide muutmises, vaid selles, et nad suhtusid Issandale ohverdamisse põlgusega (s 17). Kiri ütleb, et Eeli pojad olid kõlvatud ja ülbed, ega uskunud Jumalasse.
Ilmselgelt oli ka Eeli oma poegade distsiplineerimisel läbikukkunud - seepärast ei pööra ka nemad tähelepanu tema hoiatustele.Eeli perekonna loo sisse on põimitud lugu Saamueli kasvamisest ( 2Sm 2:18-21,26), kes ühel päeval Eeli ameti üle võttis. Hofni ja Piinehase rikutud elu taustal tõseb Saamueli laitmatu “Jumala teenimine “(18) eriliselt esile. Näeme, et sedamööda kuidas ta kasvab “Jumala juures” ja Tema ligiolus, kasvab ta ka meeldivuses ja soosingus inimeste ja Jumala ees (26). Ja see oli samas austuseks ka vanale Eelile! Nii patt kui õiglane elu on otseses seoses sellega, milline on meie suhe ja süda Jumala ees.
Ka meie ei tohi alla anda isegi kohtades, kus võibolla näeme korruptsiooni, uskmatust või kus arvatakse, et Jumal ei saa seal töötada. Võib vabalt olla on nii, et isegi sellistes kohtades on inimesi, kes kasvavad üles I”ssanda palge ees”.
Patu tõttu tõukab Jumal Eeli ja tema perekonna eemale. Neil ei ole tulevikku. Sealsamas kõrval aga kasvatab ta Saamueli “ustavaks preestriks” ning rajab kindlalt tema perekonna liini. “Ustav” ning “kindel” on heebrea keeles seesama sõna - ustav jumalasulane võib olla kindel nii oma tulevikus kui Jumalas. Saamueli jaoks seisneb see tulevik eesõiguses teenida Jumala võitu /Messia eelkäijana Jumala ees “alati” (s 35)Kristlastena me ainult ei jäta oma lastele kristlikku pärandit, vaid meil võib olla ka kindel lootus tulevikuks igavese elu tõotuses. Kuningas Messia teenimine võib olla meie suurim tasu.
Selle kommentaari autor: APÜ