Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 2:1-7
Läkitus Efesose kogudusele1Efesose koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb see, kes hoiab seitset tähte oma paremas käes, kes kõnnib seitsme kuldlambijala vahel:
2Ma tean su tegusid ja vaevanägemist ja kannatlikkust ning et sa ei või sallida kurjasid ning et sa oled läbi katsunud need, kes ütlevad end olevat apostlid, kuid ei ole seda, ning leidnud nad olevat valelikud.
3Sul on kannatlikkust ning sa oled talunud vaeva minu nime pärast ega ole ära väsinud.
4Kuid mul on sinu vastu, et sa oled oma esimese armastuse maha jätnud.
5Tuleta siis meelde, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ning tee esimese armastuse tegusid! Muidu ma tulen su juurde ning lükkan su lambijala asemelt, kui sa ei paranda meelt.
6Seda sa teed siiski õigesti, et vihkad nikolaiitide tegusid, mida vihkan minagi.
7Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele: Võitjale ma annan süüa elupuust, mis on Jumala paradiisis.
Milline on suhe käsuseaduse ja armastuse vahel? Kas tähtsam on näidata oma lastele, et armastan neid, või õpetada neid tegema õigeid asju? Kas koguduses on olulisem, et inimesed naudivad Jumala armastust või, et nad kujundaksid oma elu ümber Kristuse eeskuju järgi? Taoline vahetegemine on paljuski väär - ometi tundub, et mitmed kogudused (ja ka pered) eelistavad üht teisele.
Efesose kogudus oli “käsu” osa õigesti teinud. Nad olid tõmmanud selged piirid hea ja halva vahele; nad olid läbi katsunud väljapoolt tulijate väited (1Kr14:29; 1Jh 4:1); ning nad olid tõsiselt suhtunud vajadusse ilmutada kannatuses vastupidavust. Mida veel võiks ühelt koguduselt tahta? Ometi on Issanda läkituses sellele kogudusele üks etteheide: “ Kuid mul on sinu vastu, et sa oled oma esimese armastuse maha jätnud.” (s 4)
Siin võiks tuua paralleeli mehe ja naise vahelise suhtega. Alguses on tunded tulised ja sõnad südamlikud. Kõige tähtsam on omavaheline suhe ja selle soojus ning avatus. Edasi on aga vaja oma pere heaks ka tööd teha ja vaeva näha. Ja vaikselt hakkab töötegemine aina rohkem ruumi ära võtma. Kui aga kogu aeg ja energia kulub sellele, siis suhe armastatu endaga nõrgeneb ning armastus jaheneb.
Sama võib juhtuda ka armastusega Jumala vastu. Tema nimel võib inimene teha palju tööd ja vaeva näha, kuid kui isiklik suhe Jumalaga saab järjest vähem aega (jumalariigi töö tõttu!), siis “hakkavad külge” teised asjad - näiteks uhkus, või enese paremaks pidamine vms. Jumal lükatakse kaugemale, töö ja saavutused tõusevad esikohale, kuni tekib olukord, kus inimene ei teeni enam Jumalat, vaid oma tööd, mida ta teeb Jumala nimel.Jumala jaoks on see aga suur eksimus (s 5). Aga Ta annab ka väljapääsu sellisest olukorrast: “Tuleta meelde ja paranda meelt!“
Veelgi enam - otsi üles see esimene armastus, tähenab: on võimalik see uuesti üles leida, uuesti nö “armuda” ja jätkata sügavamas osaduses Jumalaga.
On suur pettus kui inimene arvab, et Jumalale on kõige olulisemad Talle tehtud teod. Oluline on hoopis, mis neid tegusid motiveerib: kas sügavast isiklikust suhtest voolav armastus Jumala vastu, või kohustus ja püüd Jumala heakskiitu välja teenida.
Selle kommentaari autor: APÜ