Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 119:161-176
Jumala sõna ülistus161Vürstid kiusavad mind taga põhjuseta, aga minu süda tunneb hirmu sinu sõna ees.
162Ma rõõmutsen su ütlusest nagu see, kes leiab palju saaki.
163Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent sinu Seadust ma armastan.
164Seitse korda päevas ma kiidan sind su õiguse seaduste eest.
165Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista.
166Ma ootan päästet sinult, Issand, ja teen su käske mööda.
167Mu hing hoiab su tunnistusi ja ma armastan neid väga.
168Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees.
169Jõudku mu halamine su palge ette, Issand! Anna mulle arusaamist oma sõna mööda!
170Tulgu mu anumine su palge ette, päästa mind oma ütlust mööda!
171Mu huuled lasku hoovata kiitust, sest sa õpetad mulle oma määrusi!
172Mu keel kuulutagu sinu ütlusi, sest kõik su käsud on õigus!
173Olgu su käsi mind aitamas, sest ma olen valinud su korraldused!
174Ma igatsen päästet sinult, Issand, ja sinu Seadus on mu rõõm.
175Elagu mu hing, et ta sind kiidaks, ja su seadused aidaku mind!
176Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta su käske!
Tere tulemast Piibli kõige pikema peatüki ja kõige pikema psalmi viimaste salmide juurde! Kogu see piiblitekst on täis sügavat aupaklikku siirust ning selle salmid on täidetud igatsusest, usaldusest ja Jumalast sõltumisesst.
Jumala korraldusi kirjeldatakse vaheldumisi kui seadust (s 153), määrusi (s 155), reegleid (s 156), tunnistusi (s 157), käske (eesti k: ütlusi s 158) ja ettekirjutusi (eesti k: korraldusi s 159). Uue lepingu osalistena võiksime siia veel nimetusi lisada, näiteks: evangeelium, kiri, tunnistus, jutustus, tähendamissõna, jutlus ja sümbol. Kõik need väljendavad Pühakirja kätketud mitmekesisust ning kinnitavad sõnu, mida “ Jumal…. muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu” ( Hb 1:1). Loomulikult on Ta kõige selgemalt rääkinud meile oma Poja, lihakssaanud Sõna läbi (Hb 1:2 Jh 1:1).
Läänemaailmas on olnud üsna levinud tavaks lugeda Pühakirja nn “hermeneutilise kahtlusega”* - eeldades, et piibliraamatute kirjutajaid mõjutasid veel mingid varjatud, meile, ja vb isegi neile teadvustamata motiivid või positsioonid. Ja et seepärast peaksime nende poolt kirjapandule lähenema “kahtlusega”, otsekui me ei saaks tegelikult usaldada seda, mida nad ütlevad.
Psalmi autor aga ei taha millestki sellisest kuulda ega teada. Ta armastab kogu hingest seda, mida ta loeb ning seepärast ka kuuletub kõigele, mida öeldakse (vt s 163,167). Tema jaoks on Jumala sõnad tõesed ning igavese väärtusega (s 160). Jumala seadused ei rõhu teda, vaid täidavad rõõmuga ( s 174). Loetu vabastab, päästab ja kosutab teda ( s 170, 175). Selles leiab ta Jumala õiguse ja pääste (s 164,174) Suurt rahu kogevad kõik need, kes armastavad seda, mida nad sealt loevad (s 165).
Siin pole jälgegi tõlgenduslikust kahtlusest, vaid tegu on hoopis tõlgendusliku usaldusega, kui tuleme Jumala sõna juurde alandlikult, et vastu võtta seda, mis juhib meid kogu tõe sisse.
Piiblit avades pole oluline see, millisest teooriast lähtudes me sellesse suhtume, vaid see, kas me seda lugedes kohtume elava Jumala elava (elutoova) sõnaga
Selle kommentaari autor: Nigel Wright