Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Vaata õigesti!

Teisipäev, 6. Detsember 2022

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 7:1-9

Esimene kuulutus kuningas Aahasele
1Ja neil päevil, kui Juudas oli kuningaks Aahas, kes oli Ussija poja Jootami poeg, sündis, et Süüria kuningas Retsin ja Iisraeli kuningas Pekah, Remalja poeg, tulid sõdima Jeruusalemma vastu; aga nad ei suutnud seda vallutada.
2Kui Taaveti kojale anti teada ja öeldi, et Süüria on liidus Efraimiga, siis vabises ta enese ja ta rahva süda, otsekui vabiseksid metsapuud tuule käes.
3Ja Issand ütles Jesajale: „Mine ometi Aahasele vastu, sina ja su poeg Sear-Jaasub, Ülatiigi veejuhtme otsa juurde, Vanutajavälja maanteele,
4ja ütle temale: Hoia ennast ja ole rahulik, ära karda ja su süda ärgu mingu araks nende kahe suitseva tukiotsakese pärast - Süüria Retsini ja Remalja poja vihapalangu pärast!
5Sellepärast et Süüria, Efraim ja Remalja poeg on pidanud sinu vastu kurja nõu, öeldes:
6„Läki üles Juuda vastu, tükeldagem see ja vallutagem endile ning tõstkem seal Taabali poeg kuningaks!” -
7ütleb Issand Jumal nõnda: See ei lähe korda ega sünni!
8Sest Süüria pea on Damaskus ja Damaskuse pea on Retsin. Ja veel kuuskümmend viis aastat - siis on Efraim kui rahvas purustatud.
9Efraimi pea on Samaaria ja Samaaria pea on Remalja poeg. Kui te ei usu, siis te ei püsi!”

“Usk tähendab suhtuda tõsiselt sellesse, mida Jumal ütleb!” (Martin Luther). Issand, aita mul seda jätkuvalt teha!

Ussija surmast oli möödunud vähem kui kümme aastat, kui tema pojapoeg Ahas sai aastal 743 eKr suure vapustuse osaliseks: põhjapoolne sugulasrahvas Iisrael (Efraim) ja selle põhjapoolne naaber Süüria (Aram), valmistusid ründama Juudat, kelle polnud ühtegi liitlast. Edasistes sündmustes näeme, kuidas Jumal kandis hoolt oma rahva eest.

Iisrael ja Süüria olid juba Ahase isa, Jootami ajal, Juudat ahistanud. Sõda ähvardas rahva heaolu keskele tuua surma, nälja ja hävituse. Pole ime, et nii kuningas, kui ka rahvas värisesid hirmust ülekaaluka vaenlase ees.

Jesaja ülesanne oli kuningale kinnitada, et vaenlaste juhid olid Jumala silmis tühised - otsekui kaks suitsevat tukki. Jumal ise oli Juudat kaitsmas ja Ta aitab Ahasel näha tulevikku õiges perspektiivis: 65 aasta pärast ei ole enam Efraimi. 670. aastaks on Assüüria kogu Iisraeli vangi viinud, Efraim saab segatud teiste rahvastega ning lakkab olemast rahvas. Ükskõik kui suured inimeste plaanid ka poleks, sünnib vaid see, mida Jumal lubab.

Keset võitlust seisva inimese jaoks on suur asi, kui keegi suudab kinnitada tema südant oma sõnadega. Aga kui need sõnad tulevad Jumala enda suust, on kinnitus mitmekordne ja tasub tähele panna. Igasugune sissetung - riiki, kogukonda, perekonda - on hirmuäratav, eriti aga siis, kui arvuline ülekaal on vastase poolel. Kuivavad huuled, higistavad peopesad, paaniliselt ekslevad mõtted, pekslev pulss jne - on märgid, et inimene on jõudnud piiri peale. Ja just sellises olukorras, pakub Jumal kuningale lootust (s 7-9), kuid Ahas hülgas Jumala pakkumise ning eelistas liitu assüürlastega (2Kn 16:7–9)!

Tänane lugu veenab meid Jumala sõnasse tõsiselt suhtuma. Jumal kutsub igaüht üles valima lootuse ja sellega välja tõrjuma hirmu, ning asendama paanika rahuga (s 4, 9). 

Jesaja poja, Sear-Jaasubi kohalolek, kelle nimi tähendas “jääk pöördub tagasi” (s 3) (Js 10:20–23) - oli Jumala tõotuse kinnitus Ahasele. Et Ahas suudaks Jumalat usaldada, antakse talle tunnusmärk: sünnib laps, ning enne kui see täisealiseks saab ( u 12.a), on tema vaenlased juba hävitatud (Js 7:16). Sellele lisatakse tõotus kestvast sugupõlvest, kust tõusevad valitsejad. Juuda vaenlastele ei lubatud midagi sarnast, vaid nende päevad olid juba loetud ja kohe lõppemas. Jumala tõotust aga anti edasi põlvest põlve.

Laps, kes pidi sündima, toob rahva keskele Jumala ligiolu inimese kujul - ta on Immanuel (Js 8:8). Kristlastele on see üks olulisemaid jõulutekste, mida tsiteerib evangelist Matteus ning mis saab ülivõimsalt tõeks Jeesuse inimesekssaamises. 

Ahase päevil varjutab seda tõotust aga hoiatus - oht on tulemas. Mitte naaberrahvastelt (Iisraelilt ja Süürialt), vaid hoopis nende liitlaselt, superriigiks kasvavalt Assüürialt. Sellest pidi kogu rahvale saama hoopis teistsugune test (Js 7:17).

 

Ka täna saame toetuda oma võitlustes tõotusele: “Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?” (Rm 8:31)

Selle kommentaari autor: APÜ