Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 20:1-18
Aabraham ja Abimelek1Ja Aabraham siirdus sealt Lõunamaale ning asus elama Kaadesi ja Suuri vahele; ta elas Geraris võõrana.
2Ja Aabraham ütles oma naise Saara kohta: „Ta on minu õde.” Siis Gerari kuningas Abimelek läkitas järele ja võttis Saara.
3Aga Jumal tuli Abimeleki juurde öösel unes ja ütles temale: „Vaata, sa pead surema naise pärast, kelle sa enesele võtsid, sest ta on abielunaine!”
4Abimelek aga ei olnud temasse puutunud ja vastas: „Issand, kas tahad surmata ka õiget rahvast?
5Eks ta öelnud mulle: Ta on minu õde? Ja tema ütles ka ise: Ta on mu vend. Ma tegin seda vaga südame ja süütute kätega.”
6Siis ütles Jumal temale unes: „Minagi tean, et sa tegid seda vaga südamega ja ma hoidsin sind ka minu vastu pattu tegemast: sellepärast ma ei lasknud sind temasse puutuda.
7Ja nüüd anna mehele naine tagasi, sest ta on prohvet ja ta palvetab sinu pärast, et sa jääksid elama. Aga kui sa tagasi ei anna, siis tea, et sina ja kõik, kes sul on, peate surema!”
8Ja Abimelek tõusis hommikul vara, kutsus kõik oma sulased ning rääkis kõik need sõnad nende kuuldes; ja mehed kartsid väga.
9Siis Abimelek kutsus Aabrahami ja ütles temale: „Mis sa meile tegid! Millega ma sinu vastu pattu tegin, et sa tõid suure süü minu ja mu kuningriigi peale? Sa oled minuga teinud sündmatuid tegusid!”
10Ja Abimelek küsis Aabrahamilt: „Mida sa mõtlesid seda asja tehes?”
11Ja Aabraham vastas: „Mina mõtlesin ainult, et selles paigas ei ole jumalakartust ja mind tapetakse mu naise pärast.
12Ja tema ongi tõepoolest mu õde: mu isa tütar, kuigi mitte mu ema tütar; seetõttu ta sai mu naiseks.
13Aga kui Jumal saatis mind isamajast rändama, ütlesin ma temale: Osuta mulle seda armastust, et sa kõigis paigus, kuhu tuleme, minu kohta ütled: Ta on mu vend.”
14Siis Abimelek võttis lambaid, kitsi ja veiseid, sulaseid ja teenijaid ja andis Aabrahamile; ja ta andis temale tagasi Saara, ta naise.
15Ja Abimelek ütles: „Vaata, mu maa on lahti sinu ees, ela, kus sulle meeldib!”
16Ja Saarale ta ütles: „Näe, ma annan su vennale tuhat hõbetükki. Vaata, see olgu sulle hüvituseks kõigi ees, kes su juures on. Sa oled kõiges õigeks osutunud.”
17Ja Aabraham palus Jumalat ja Jumal tegi terveks Abimeleki, ta naise ja ta teenijad, nõnda et nad said lapsi,
18sest Issand oli sulgenud kõvasti kõik emaihud Abimeleki kojas Saara, Aabrahami naise pärast.
Lugejal võib tekkida küsimus, miks tuli Jumal Abimeleki juurde surmaga ähvardades peale seda kui too oli Saara endale võtnud, mitte aga enne? Viis, kuidas see lugu on jutustatud, annab meile ka vastuse.
Kõigepealt näitab see Abimeleki täielikku ja kohest alandumist Jumala ette, kui talle selgus mida ta teinud oli. Tähelepanuväärne on aga ka, et Abimelek kasutab Jumalale oma süütust tõendades täpselt samu sõnu, kui Jumal, kui Ta käskis Aabrahami: “käi minu palge ees ja ole vaga!” (1Ms 17:1). Ja Abimelek, teist usku võõramaalane, toimib õiglasemalt kui Jumala lepingupartner Aabraham.
Samas pole mingit viidet selle kohta, et Abimelek kunagi omas või oleks üldse otsinud mingit isiklikku suhet Aabrahami Jumalaga, aga on selge, et ta oli hea südamega ning õiglane mees. Selles, ning ka 26.peatükis näeme, et tal oli enam moraalset selgroogu kui Aabrahamil ja Iisakil. Piiblis ei ole kusagil mingeid viiteid selle kohta, et need, kes kuuluvad Jumala rahva hulka on “head” ja need, kes ei kuulu on “halvad”.
Teiseks: ka siis kui Jumal ähvardab karistusega, jätab Ta alati võimaluse meeleparanduseks. Loeme ju, et see oligi Jumal, kes ei lasknud Abimelekil Saarasse puutuda, et kuningas ei teeks end süüaluseks ning kes hiljem annab võimaluse olukord taas õigeks pöörata.
Kolmandaks näeme, et on võimalik Jumala ees eksida ka teadmatusest, kuid see ei võta ära eksinu kohustust andeks paluda ja hüvitada oma süü, kui tekkinud ülekohus on teatavaks saanud.
Kaasaja lugeja võib taunida Aabrahami kommet enesekaitseks oma naist õena esitleda, ning lisaks Saarat emotsionaalselt survestada seda kaasa mänigma, otsekui selle läbi tõendades tema armastust Aabrahami vastu.
Aabrahami õigustus (nagu ka pooltõele viitamine), et arvas end Abimeleiki maal olevat jumalakartmatute inimeste keskel (s 11), on tegelikult nõrk. Kogu lugu ise tõendab vastupidist: Abimelek oli vägagi jumalakartlik, rohkemgi kui Aabraham selles olukorras.
Samas jäi Aabraham siiski Jumala prohvetiks, porhveti meelevallaga ning Abimelek vajas tema palveid, et Jumal eemaldaks ta koja peale pandud needuse.
On olukordi, kus ka kiriku- ja koguduste juhid võivad käituda ebaõiglaselt ja valesti, kuid see ei võta neilt ära Jumalast antud autoriteeti (va kiriku- või ametidistsipliini rikkumiste puhul) . Parim, mida meie teha saame, on jätkuvalt oma juhtide eest palvetada.
Selle kommentaari autor: APÜ