Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 25:13-27
Paulus kohtub kuningas Agrippaga13Aga mõni päev hiljem saabusid Kaisareasse kuningas Agrippa ja Berenike Festust tervitama.
14Kui nad olid juba mitu päeva seal viibinud, jutustas Festus kuningale Pauluse lugu: „Feeliks on jätnud vangi ühe mehe,
15kelle vastu mu Jeruusalemmas oleku ajal juudi ülempreestrid ja vanemad esitasid ametliku avalduse ja palusid tema surmamõistmist.
16Ma vastasin neile, et roomlastel ei ole kombeks ühtegi inimest anda hukkamiseks, enne kui süüdistatav saab võimaluse seista silm silma vastu süüdistajatega ja kosta enda eest kaebuse vastu.
17Kui nad siis siia tulid, istusin ma viivitamata järgmisel päeval kohtujärjele ning käskisin mehe ette tuua.
18Aga süüdistajad, kes seisid ta ümber, ei suutnud tema vastu esitada ühtki süüdistust niisugustes kuritegudes, nagu mina oletasin,
19vaid neil oli temaga mõningaid vaidlusküsimusi nende oma usuviisi suhtes ja kellegi surnud Jeesuse suhtes, kelle Paulus väitis elavat.
20Olles aga nõutuses nende vaidluste asjus, küsisin ma, kas ta ei tahaks minna Jeruusalemma ja seal lasta kohut mõista enese üle neis asjus.
21Aga kui Paulus nõudis, et teda kinni peetaks Tema Majesteedile otsustamise jätmiseks, siis ma käskisingi teda kinni pidada, kuni ma võin ta saata keisri juurde.”
22Siis ütles Agrippa Festusele: „Minagi tahaksin seda inimest kuulda.” Festus lausus: „Sa saad teda kuulda juba homme.”
23Järgmisel päeval tulid Agrippa ja Berenike suure toredusega ja astusid kohtusaali koos ülempealikute ja linna eriti tähtsate meestega. Siis toodi Festuse käsul Paulus
24ja Festus lausus: „Kuningas Agrippa ja kõik mehed, kes te meiega siin olete! Te näete siin seda, kelle pärast terve juutide kogukond on mulle peale käinud Jeruusalemmas ja siin, karjudes, et ta ei tohi enam ellu jääda.
25Mina aga leidsin, et ta pole teinud midagi surma väärivat. Et ta aga ise nõudis Tema Majesteedi kohut, siis ma otsustasin ta sinna saata.
26Kuna mul ei ole midagi kindlat tema kohta isandale kirjutada, seepärast ma olen toonud ta teie ette ja eriti sinu ette, kuningas Agrippa, et mul pärast juurdlust oleks midagi kirjutada.
27Sest mulle näib mõttetuna lähetada vangi ilma tema kohta käivaid süüdistusi osutamata.”
Pauluse taotlus keisri ette saada on Festusele väljakutseks, sest nüüd peab tema kirjutama ametliku aruande, milles tuleb detailselt kirjeldada Paulus süüasja ning keisri kohtu taotluse põhjust. Õnneks saabub talle abi kuningas Agrippa ja tema õe Berenike näol. Siin on tegemist Heroodes Agrippa II-ga (a 27-100), kes oli viimane valitseja kurikuulsas Heroodese liinis, ning Heroodes Suure lapselapselaps. Festusele on väga oluline Agrippalt saadud nõu ning toetus, sest Agrippa oli “juutide kuningas” ning oli pälvinud ka keiser Nero austuse.
Piibluurijatel on olnud palju vaidlemist Apostlite tegude raamatu allikate ning fookuse üle selles isiklikus loos. Kuidas võis Luukas teada, mida öeldi? On vähe tõenäoline, et tal oli ligipääs peetud diskusssioonidele, kuigi mõned arvavad, et ta omas ligipääsu õukonna informatsioonile, või siis lihtsalt järeldas öeldut sellest, mida kuulis. Igal juhul näeme, et Festus püüdis end selle uue juutide valitseja silmis parimas valguses näidata.
On märkimisväärne, et nende omavaheline vestlus keskendub evangeeliumi kesksele sõnumile - “kellegi surnud Jeesuse suhtes, kelle Paulus väitis elavat.” (s 19). See väga oluline viide Kristuse surmale ning ülestõusmisele on osa Luukase katsest arendada Ap 22-26 peatükkides ülestõusmise teemat üldisemast üksikasjalikuma poole. Samas näitab see ka, et Paulus on oma misjonikuulutuses olnud edukas, keskendudes kristliku usu põhilisele teemale ning doktriinile.
Jeesuse Kristuse surm ja ülestõusmine, see ajaloo suurim pöördpunkt, on tänini kristliku usu kõige kesksem tuum.
Saanud ülevaate Festuselt, soovib Agrippa isiklikult kuulda ka Paulust. Mitmed näevad siin paralleeli Jeesuse viimisega Heroodes Anitpase ette (Lk 23:6–12). Kogu stseen on täis suurt toredust (s 23), tundub nagu oleks juriidiline sündmus muudetud otsekui teatrietenduseks, selleks et lahutada kuninglike persoonide meelt. Kohale pole tulnud ju üksnes Festus ja Agrippa, vaid terve rida Kaisarea ülikuid koos juhtivate sõjaväelastega. On üsna täenäoline, et see oli üks kõige täelepanuväärsemaid ning mõjukamaid kuulajaskondi, kelle ette Paulus üldse jõuda võis.
Selle hiilgava seltskonna ette tuuakse nüüd Paulus, kelle välimus on teravalt kontrastne kõigi teistega võrreldes. Arvatavasti oli Pauluse riietus väga lihtne, ainsaks lisaks tema ahelad (Ap 26:29). Ometi - välimus võib olla petllik, ning Paulus ei kõhkle taas kord edastamast võimsat tunnistust oma elust ning sellest, mida Jumal oli teinud - ja see kõne on üks Apostlite tegude raamatus olevate kõnede tippe.
Näeme, kuidas Paulus taas pöörab kriisi võimaluseks, hädaolukorra tõhusaks ja dramaatiliseks evangeeliumi kuulutuseks. Valdav osa tema kuulajaskonnast olid paganad, sealjuures kõige mõjukamad ning võimu omavad isikud. Paulus märkab, et hoolimata tema vangi staatusest, on siin tegu Jumala poolt korraldatud sündmusega, võimaldamaks neil inimestel kuulda evangeeliumi sõnumit. Tegelikult oleks isegi õigem öelda, et just vangistuse tõttu, avanes Paulusele nii erakordne võimalus. Pauluse kannatus ning vangisolek oli andnud talle suurepärase lavavõimaluse - ning Paulus otsustas seda unikaalset “akent” täiel määral ära kasutada.
Nii esitleb Luukas Paulust, kui ülimat misjonär-vangi, kelle eeskuju tema lugejad võiksid kogu südamest järgida.
Selle kommentaari autor: Daniel McGinnis