Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 24:26-53
Jeesus ilmub jüngritele Emmause teel26Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?”
27Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.
28Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta, nagu läheks ta edasi.
29Aga nemad käisid talle peale, öeldes: „Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!” Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda.
30Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile.
31Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema kadus nende silmist.
32Ja nad ütlesid teineteisele: „Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?”
33Ja nad tõusid ning pöördusid selsamal tunnil tagasi Jeruusalemma ning leidsid koos olevat need üksteist ja nende kaaslased,
34kes ütlesid: „Issand on tõesti üles äratatud ja on end näidanud Siimonale.”
35Ja nemad ise kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad olid tema leivamurdmisest ära tundnud.
Jeesus ilmub üheteistkümnele jüngrile36Aga kui nad seda kõike rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: „Rahu olgu teile!”
37Aga nemad kohkusid ja lõid kartma, arvates end vaimu nägevat.
38Ent tema ütles neile: „Miks te olete nii kohkunud ja miks sellised kahtlused tõusevad teie südames?
39Vaadake mu käsi ja mu jalgu, et see olen mina ise! Puudutage mind kätega ja vaadake, sest vaimul ei ole ju liha ega luid, nõnda nagu te minul näete olevat!”
40Ja seda öeldes näitas Jeesus neile oma käsi ja jalgu.
41Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: „Kas teil on siin mingit söögipoolist?”
42Nemad panid ta ette tüki küpsetatud kala,
43ja Jeesus võttis ja sõi nende silma all.
44Siis ütles Jeesus neile: „Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud.”
45Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama
46ja ütles neile: „Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist.
47Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast.
48Teie olete nende asjade tunnistajad.
49Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt!”
Jeesus võetakse taevasse50Aga Jeesus viis nad välja kuni Betaaniani ja, tõstes oma käed, õnnistas neid.51Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse.
52Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma
53ja olid alati pühakojas Jumalat tänades.
Oleme Ülestõusmipühade rahvas. Ülestõusnud Issanda õigsuse taastamisega kaasnevad tagajärjed ka meie jaoks. Need juhivad meid otsejoones koguduse missiooni ja teenimistöö juurde.
Jeesus näitas ennast kogu jüngrite hulgale (s 3-43) nii, et keegi ei saanud kahelda Tema füüsilises ülestõusmises. Seejärel õnnistas Ta sisse jüngrite edasises misjonitöö, enne kui tõusis taevasse oma Isa juurde. Luukas jätkab selle loo jutustamist Apostlite tegude raamatus, kuid kõik iseloomulikud viited antakse juba siin.
Kogudus on kogukond, kes annab tunnistust elavast Issandast (s 48). Tunnistust atnakse kõige enam Jeesusest ning samuti viljast, mis tõi Tema kannatus ristil: meeleparandusest ja pattude andeksandmisest. Kui Püha Vaim sai välja valatud, läks kogudus liikvele ning annab edasi evangeeliumi kutset kõikidele rahvastele siiani.
See kuulutus teatab, et Jeesus on Pühakirjas ilmutatud Issand - ja tervet Piiblit tuleb tõlgendada Kristusest lähtudes. Tollase Vana Testamendi moodustasid Moosese raamatud ja prohvetid ja psalmid. Jeesusest tunnistades tutvustab kogudus inimestele Piiblit kui võtit Jeesuse mõistmiseks ning järgimiseks.
Kogudus on ka ülistav ja kummardav kogukond (s 52). Kogudus kummardab Teda, kellest ta kuulutab. Taolist kummardamises ja ülistamises toimetatud jumalateenimist ei nõuta, vaid see on instinktiivne reaktsioon armule ning Kristuses ilmutatud Jumala armastusele. Me armastame, sest Tema on meid enne armastanud. Tunnistus ja kummardamine moodustavad üheskoos koguduse elurütmi, andes end Jeesusele ja maailmale Jeesuse nimel.
On eriliselt oluline säilitada tasakaal nende kahe vahel! Aga veel on midagi vaja, Jeesus ihuliku kohalviibimise asemel annab Ta tõotuse “väe kohta ülevalt” (s 49). Ei tunnistamine ega ka kummardamine jää iseenesest püsima, kui neid ei pane oma väega liikuma Jumala Vaim.
Selle kommentaari autor: Graham Cray