Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jl 1:1-20
Rohutirtsud laastavad maa1Issanda sõna, mis tuli Joelile, Petueli pojale:
2
„Kuulge seda, vanemad,
ja pange tähele, kõik maa elanikud!
Kas seesugust on sündinud teie päevil
või teie vanemate päevil?
3Jutustage sellest oma lastele
ja teie lapsed oma lastele
ja nende lapsed tulevastele põlvedele:
4mis jäi üle röövikuist,
selle sõid rohutirtsud;
ja mis jäi üle tirtsudest,
selle sõid vastsed;
ja mis jäi üle vastseist,
selle sõid mardikad.
5Ärgake, te joobnud, ja nutke,
ulguge, kõik veinijoojad,
veinivirde pärast,
et see on kadunud teie suust!
6Sest mu maa kallale on tulnud
vägev ja arvutu rahvas:
ta hambad on lõvi hambad
ja tal on emalõvi lõualuud.
7Ta on rüüstanud mu viinapuu tühjaks
ja murdnud mu viigipuu katki;
ta on koorinud selle koguni paljaks,
nii et see on valge ja raagus.
8Nuta nagu neitsi, kel kotiriie üll,
oma peigmehe pärast!
9Roa- ja joogiohver on kadunud Issanda kojast,
preestrid, Issanda teenrid, leinavad.
10Põllud on laastatud,
muld leinab,
sest vili on rüüstatud,
vein ikaldunud,
õli lõppenud.
11Põllumehed on jäänud häbisse,
viinamäe aednikud halisevad
nisu ja odra pärast,
sest saak on hävinud.
12Viinapuud on äpardunud
ja viigipuud närbunud,
granaatõunapuu, samuti palm ja õunapuu -
kõik puud on kuivanud;
tõesti, rõõm on häbiga lahkunud
inimlaste juurest.
13
Vöötage endid ja leinake, preestrid,
kurtke, altari teenrid!
Minge sisse, veetke öö kotiriideis,
minu Jumala teenrid,
sest teie Jumala kojast
on kõrvaldatud roa- ja joogiohver!
14Pühitsege paastupüha,
kutsuge kokku pühalik koosolek,
koguge vanemad ja kõik maa elanikud
Issanda, oma Jumala kotta
ja kisendage Issanda poole!
15Oh seda päeva!
Sest Issanda päev on ligidal,
see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt.
16Eks ole meie silme eest kadunud toidus,
meie Jumala kojast rõõm ja hõiskamine?
17Seemneivad mulla all
on tahkunud kõvaks,
tagavarad on rüüstatud;
aidad on lammutatud,
sest vili on ikaldunud.
18Kuidas küll loomad ägavad,
veisekarjad on arust ära,
sest neil pole karjamaad.
Ka lambakarjad on hävimas.
19Ma kisendan sinu poole, Issand,
sest tuli on neelanud kõrbe rohumaad
ja leek on kõrvetanud kõik metsapuud.
20Metsloomadki igatsevad sind,
sest veeojad on kuivanud
ja tuli on neelanud kõrbe rohumaad.
Siin on erakordne üleskutse ärkamisele, mis on suunatud kõigile inimestele: vanadele, lastele, joodikutele, preestritele, talupoegadele, ministritele. Kutse on kogu rahvale, ning see hindab selle elu igast küljest. Vaatluse all on maa, põllumajanduslik toodang, eluskari, vähenõudlik eluviis, enesega rahulolevate ja sõnakuulmatute inimeste kustunud religioossed püüded ja rahva sotsiaal-poliitiline saatus. See on suunatud indiviidi kõikide tunnete ja meelte poole: kõrvadele - kuulake vanad, silmadele - ärgake joodikud ja nutke, emotsioonidele - leinake nagu neitsid, tahtele - pange selga kotiriie, leinake, kuulutage välja püha paast.
Jumala järgimine ei seisne pelgalt religioosses tegevuses. Jumal otsib inimese südant, selle usaldust ning pühendumist. Kui Issand meid kõnetab, siis Ta ootab, et anname endid Talle täielikult. Sellega kaasnev patukahetsus tähendab täispööret inimese elus - sotsiaalselt, poliitiliselt, majanduslikult ja intellektuaalselt –see haarab kõik eluvaldkonnad ja kogu inimese sisemaailma. Jumala ees ei saa põgeneda millegi eest oma elus, ja kui tahame tõeliselt kogeda andestuse ülevoolavat õnnistust, peab ka meie pöörduine ning kahetsus olema põhjalik. Ükski osa minust ei saa välja jääda Jumala tähelepanu alt, sest Tema armastus ja kaastunne on liiga suured, et piirduda ainult selle osaga minust, mida nimetan oma hingeks ja vaimuks. “Armastus on imeline, jumalik, ta nõuab mu hinge, mu elu, kõik, mis mul on “ (Isaac Watts, 1674–1748).
Isegi kui prohvet näeb põuda, katku ja võõrvägede sissetungi kui märki Jumala karistusest, ei piirdu Jumal ainult karistamisega, vaid Ta on öelnud, et tahab anda võimaluse inimesele ka armu vastuvõtmiseks. Jumala vastus sõnakuulmatusele ei sisalda kunagi vaid ähvardusi, pigem on see eelkõige kutse „veeta öö kotiriides“ Jumala kojas, hüüdes Jumala poole - taastada katkiläinud suhe Temaga.
Selle kommentaari autor: Morris Stuart