Loe läbi alltoodud kirjakoht: Markuse 4:35-41
Jeesus vaigistab tormi35Ja samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: "Sõitkem vastaskaldale!"
36Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.
37Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest.
38Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: "Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?"
39Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: "Jää vakka, ole vait!" Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.
40Ja ta ütles neile: "Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?"
41Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: "Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?"
Üheks siduvaks teemaks nii selle kui järgnevate imetegude puhul on usu ja hirmu (kartuse) vahekord. Kui veidi uurida, kes kardab ja millal, võib jõuda üllatavate avastusteni. Näiteks, mille peale lõid jüngrid kartma tänases kirjakohas (s 41)? Mida kartsid inimesed salmis 5:15 või naine salmis 5:33?
Mida tahab autor meile öelda sellega, et jüngrid, kes olid Jeesusele kõige lähemal, ei kartnud mitte niivõrd tormi, kuivõrd jumalikku lahendust tormile? Miks nad, olles olnud Jeesusega nii lähedased, ikka ja jälle ei mõista, kes Ta on ja kui imeliselt võib Ta olukordi lahendada?
Kas ei anna see meilegi kindlust meie hädaolukordades, kui näeme, et isegi jüngrid olid nõdrad ja kartsid? Jeesus ei loobu meiega tegelemast, vaatamata meie uskmatusele ja kõikuvusele.
Teiseks tähtsaks teemaks selles kirjakohas on Jeesuse meelevald. Kelle üle on Tal meelevald selles loos? Kui palju pidi Ta vaeva nägema, et saavutada kontrolli mässava loodusjõu üle (s 39)? Mida räägib see meile Jeesuse väest ja võimest, kui teame, et Jeesus on seesama eile, täna ja igavesti (Hb 13:8)? Mille üle on Jeesusel meelevald järgnevates peatükkides?