Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ap 28:17-31

Esmaspäev, 22. November 2004

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 28:17-31

Paulus Roomas
17Kolme päeva pärast sündis, et Paulus kutsus kokku juutide peamehed. Kui need olid kogunenud, ütles Paulus neile: "Mehed-vennad, mina ei ole teinud midagi meie rahva ja esiisade kommete vastu, ja siiski olen Jeruusalemmas antud vangina üle roomlaste kätte.
18Kui need olid mind üle kuulanud, tahtsid nad mu vabaks lasta, sest mul ei olnud ühtki surmasüüd.
19Aga kui juudid sellele vastu rääkisid, siis ma olin sunnitud nõudma keisri kohut - mitte sellepärast, et mul oleks milleski süüdistada oma rahvast.
20Sel põhjusel ma nüüd kutsusin teid, et teid näha ja teiega rääkida. Sest Iisraeli lootuse pärast kannan ma seda ahelat."21Aga nemad ütlesid talle: "Me ei ole saanud Juudamaalt ühtegi kirja sinu kohta ega ole tulnud siia ühtegi venda, kes sinust oleks midagi paha teatanud või rääkinud.
22Aga me peame õigeks sinu enda käest kuulda, mida sa mõtled, sest sellest lahkusust on meil teada, et selle vastu räägitakse kõikjal."23Nad määrasid Paulusele ühe päeva ja siis tuli tema juurde kotta veel rohkem inimesi. Neile ta seletas ja tunnistas hommikust õhtuni Jumala riigist, veendes neid Jeesuse suhtes Moosese Seaduse ja Prohvetite põhjal.
24Ja ühed lasksid end öeldust veenda, teised aga ei uskunud.
25Jõudmata omavahel üksmeelele, lahkusid nad, kui Paulus oli öelnud neile selle sõna: "Püha Vaim on hästi rääkinud prohvet Jesaja kaudu teie isadele:
26"Mine selle rahva juurde ja ütle: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja vaadates te vaatate ega näe.
27Sest selle rahva süda on paadunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja pigistavad oma silmad kinni, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin parandada neid."
28Olgu teile siis teada, et see Jumala pääste läkitatakse paganatele ja nemad võtavad seda kuulda!"
29[Ja kui ta seda oli öelnud, läksid juudid ära ja neil oli omavahel palju vaidlemist.]30Aga Paulus jäi kaheks täisaastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid,
31kuulutades Jumala riiki ja õpetades tõde Issandast Jeesusest Kristusest täiesti avalikult ja ilma takistamata.

“Jumal ei sulge kunagi üht ust avamata teist.“ (Iiri vanasõna). Tänagem Teda selle eest täna.

Lõuna-Aafrika “apartheidi“ päevil külastasin kord sõpra, kes oli määratud viieks aastaks koduaresti. Tal oli lubatud korraga vastu võtta ainult üks külaline. Seal olles tabas mind jõuliselt kõigepealt tema täiesti positiivne meelestatus, ning teiseks jäi mulle meelde, et võisime asjadest rääkida kiirustamata ja sügavuti minnes.
Pauluse olukord Roomas oli üsna sarnane. Inimesed pidid teda kodus külastama, sest tal polnud luba lahkuda oma üürielamust. Oma külalistega suheldes lähtus Paulus kahest põhilisest veendumusest: Jumal valitseb ja Jeesus Kristus on Issand (s 23,31).
Ka meie jaoks võivad uksed sulguda ning võib toimida liikumiskeeld. Võib juhtuda, et me ei saa enam teha asju, mida olime enne harjunud tegema, ning minna paikadesse, kus oleme harjunud olema. Kuid kui meil on valmisolek külalisi vastu võtta - ja see tähendab rohkem kui lihtsalt neid “ära kannatada“ - saab Jumal palju meie läbi ära teha.
Inimesed vajavad nii isiklikku tunnistust kui mõtestatud põhjendusi. Nii pidi ka Paulus selgitama ja kuulutama (s 23). Eriti tuli tal veenda juutidest külalisi selles, et Jeesus ei olnud lihtsalt mingi “selle lahkusu“ (s 22) esindaja vaid “Jumala pääste“ (s 28). Juutidel oli oht jääda kinni oma eelarvamustesse, Jeesus ära tõugata ning jääda terendamata (s 26,27). Ja siis läheb Paulus otsima teisi, kes “võtavad kuulda“ (s 28).
On enamvähem kindel, et kirjad efeslastele, koloslastele, filiplastele ning Filemonile said dikteeritud selles majas. Filipi kirja alguses selgitab Paulus, miks ta on rõõmus oma vangistuse üle - “kogu kohtukojale ja kõigile muudele on saanud avalikuks, et ma olen vangis Kristuse pärast. Enamik vendi Issandas on söandanud mu vangipõlve tõttu hakata veel suurema julgusega ja kartmatumalt rääkima Jumala sõna.” (Fil 1:13,14). Uskmatud saavad evangeeliumi kuulda, usklikud usus kasvada - ja kogudus tervikuna rikastatud. Mitte halb tulemus koduarestis istuvalt Issanda veteranilt.

Milliste piirangutega pead sina leppima? Milliseid uusi võimalusi avavad sinu piirangud ning kuidas oled neid kasutanud?

Selle kommentaari autor: David Prior