Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 26:7-19
Juuda tänulaul7Õigete tee on tasane, sina sillutad siledaks õigete raja.
8Issand! Me ootame sind ka su kohtumõistmiste teel, hing igatseb su nime ja su mälestust.
9Mu hing igatseb sind öösel, vaimgi mu sees otsib sind, sest kui sinu kohtumõistmised tabavad maad, õpivad ilmamaa elanikud õiglust.
10Leiab aga õel armu, ei õpi ta õiglust, õigusemaalgi teeb ta ülekohut ega näe Issanda kõrgust.
11Issand, sinu käsi on tõstetud kõrgele, aga nad ei näe seda. Nähku nad siis su püha viha rahva pärast ja häbenegu! Jah, neelaku neid tuli kui sinu vaenlasi!
12Issand, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud.
13Issand, meie Jumal! Meid on valitsenud muud isandad peale sinu - me kiidame üksnes sind, sinu nime.
14Surnud ei ärka ellu, kadunud ei tõuse üles. Sest sina nuhtlesid neid ja hävitasid nad ning kaotasid neist iga mälestuse.
15Sina oled lisanud rahvast, Issand, oled lisanud rahvast, oled näidanud oma au, oled laiendanud kõik maa piirid.
16Issand, nad otsisid sind kitsikuses, sosistasid lausumisi, kui sina neid karistasid.
17Otsekui lapseootel olija, kel sünnitus ligineb, vaevleb ja kisendab oma valudes, nõnda olime meiegi sinu ees, Issand.
18Me olime lapseootel, vaevlesime, aga otsekui oleksime sünnitanud tuult: päästet me maale ei toonud ja ilmamaa elanikke ei sündinud.
19Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud.
Ta rõhutab seda, et oma lootus on võimalik ehitada ainuüksi Issanda peale. Ei ole mõtet otsida liitlasi siin maailmas, vaid Issand on ja tahab ka jääda meie ainsaks lootuseks. Aga kui me ehitame oma elu selle kalju peale, mis on Issand ise, siis me saame ka täiesti kindlad olla, et meie hoone jääb püsima. Ei tule siis ükski raskus, millest üle me ei saa. Ei ole põhjust karta, kui me loodame Issanda peale. Ei olnud põhjust karta ka Iisraeli rahval prohveti ajal. Kui nad oleksid ainult elanud nii, nagu Issand oli neid käskinud. Kui nad oleksid jäänud ustavaks, siis nad ei oleks pidanud vangipõlve minema. Aga kõik ei olnud ustavad. Kõik ei tahtnud meelt parandada ja siis tuli karistus nende peale. Jumal aita meid, et meie suudaksime iga päev uuesti meelt parandada. Anna meile andeks meie eksimused Sinu vastu ja aita meid paremini elada, nii nagu Sina oled meid käskinud.
Selle kommentaari autor: Patrik Göransson