Loe läbi alltoodud kirjakoht: Koguja 1:1-18
Kõik on tühine1Koguja, Taaveti poja, Jeruusalemma kuninga sõnad.
2"Tühisuste tühisus," ütleb Koguja, "tühisuste tühisus, kõik on tühine!"
3Mis kasu on inimesel kogu oma vaevast, millega ta ennast vaevab päikese all?
4Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti.
5Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb.
6Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole; keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku.
7Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha.
8Kõigist asjust, mis väsitavad, ei suuda ükski rääkida: silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast.
9Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel - ei ole midagi uut päikese all.
10Või on midagi, mille kohta võiks öelda: Vaata, see on uus? Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel, mis on olnud enne meid.
11Ei ole vaid mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem.Koguja kogemused12Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemmas.
13Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlastele nende vaevamiseks.
14Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimunärimine.
15Kõverat ei saa teha sirgeks ega loendada seda, mida pole.
16Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: Mina, vaata, olen hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne mind on valitsenud Jeruusalemma üle, ja mu süda on näinud palju tarkust ja teadmisi.
17Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine.
18Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.
Autoriks on kuningas Saalomon, kes oli Taaveti poeg ja kuningas Jeruusalemmas, Ta ütleb, et kui ta vaatab kõike, mis päikese all sünnib, siis ta näeb vääramatut rutiini, looduses toimivad kõik asjad aastast aastasse, sajandist sajandisse jne, ta hakkas tegema seda, mida meie nimetame tänapäeval elu mõtte otsimiseks. Kõlab väga filosoofiliselt ja Koguja raamat ongi selline suhteliselt filosoofiline raamat. Ta käsitleb täiesti ajatuid küsimusi. Tänapäeva inimene otsib seda samuti. Esimene asi, millest Saalomon püüdis elu mõtet leida, oli tarkus. Piiblis on öeldud, et Saalomon oli kõige targem inimene maa peal ja tal on loomulikult selle kohta midagi öelda. Ka tänapäeva inimesed otsivad elu mõtet tarkusest, haridusest, mõtlevad, et kui ma ainult saaksin selle kraadi, siis oleksin ma rahul. Piibel ei propageeri rumalust, kohe kindlasti mitte. Aga tarkusest ei saa siiski leida elu mõtet. On kirjanikke, kelle raamatud on üdini depressiivsed. Mõtlesin kord, et kes loeb Dostojevskit ja suudab mitte masendusse langeda, peab olema tugev inimene. Koguja ütleb, et kes lisab tarkust, see lisab valu. Mida rohkem inimene näeb, mis siin päikese alla sünnib, seda rohkem ta näeb, kui viltu see asi on. Paljud inimesed elavad oravarattas, on liiga hõivatud tööga, et üldse millelegi sellisele mõelda. Ja neid need küsimused ei vaeva. Aga siin on jutt inimesest, kes hakkas teadlikult otsima seda mõtet. Ta mõistis, et selles tohutu suures süsteemis on midagi kapitaalselt puudu. Suured loodusteadlased on uurinud protsesse, mis looduses toimuvad, ja ei leia mitte mingisugust mõtet sellel. Üks järeldus on, et sellel kõigel ei olegi mingit mõtet, et see elu on üks paratamatu ja ebameeldiv juhuste kokkulangemine. Koguja ei ole sellega nõus. Ta ütleb, et Jumal on andnud inimesele ülesande uurida. Jumal on pannud iga inimese sisse igatsuse millegi kõrgema, millegi ebamaise järele. Antropoloogid ei ole leidnud ühtegi ilma religioonita rahvast. Koguja küsib, kas on mingit võimalust leida kuskilt seda mõtet. Koguja praktiliselt ei räägi oma otsingutes Jumalast, ta püüab leida elu mõtet kõigest muust. Ta pettub, ei leia seda sealt ja ma usun, et ta jätab otsad lahtiseks.
Selle kommentaari autor: Allan Kroll