Loe läbi alltoodud kirjakoht: Koguja 2:1-26
Koguja kogemused1Ma mõtlesin südames: Olgu, ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea. Aga vaata, seegi oli tühi töö!
2Ma ütlesin naerule: "Hull!" ja rõõmule: "Mis sellest kasu on?"
3Ma võtsin südames nõuks virgutada oma ihu veiniga - ometi nõnda, et mu süda mind targu juhiks - ja haarata kinni rumalusest, kuni ma näen, mis inimlastel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil taeva all.
4Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid;
5ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid.
6Ma tegin enesele veetiike kasvavate metsapuude kastmiseks.
7Ma ostsin sulaseid ja teenijaid, ja mul oli oma peres sündinuid; samuti oli mul veiste, lammaste ja kitsede kari, suurem kui kõigil neil, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud.
8Ma kogusin enesele ka hõbedat ja kulda ning kuningate ja maade varandusi; ma hankisin enesele lauljaid ja lauljannasid, samuti, mis inimlastele on naudinguks: palju naisi.
9Ma sain suureks ja ületasin kõik, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud; mulle jäi ka mu tarkus.
10Ja mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust, sest mu süda tundis rõõmu kogu mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest.
11Aga kui ma vaatasin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimunärimine. Millestki pole kasu päikese all.Tarkus ja rõõm on kuninga kingitus12Kui ma pöördusin vaatama tarkust ning meeletust ja sõgedust - sest mida muud teeb see inimene, kes tuleb pärast kuningat, kui sedasama, mida ikka on tehtud -,
13siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum.
14Targal on silmad peas, aga alp käib pimeduses. Aga ma mõistsin ka, et see, mis juhtub ühele, juhtub neile kõigile.
15Siis ma mõtlesin südames: See, mis juhtub albile, juhtub ka minule. Aga milleks siis mina olen saanud targemaks kui teised? Ja ma mõtlesin südames, et ka see on tühi töö.
16Sest niihästi targast kui albist ei jää igavest mälestust, kuna tulevasil päevil on kõik juba ammu unustatud. Jah, eks sure tark nagu alpki.17Siis ma vihkasin elu, sest see, mida päikese all tehakse, oli mu meelest halb. Sest see kõik on tühi töö ja vaimunärimine.
18Ja ma vihkasin kogu oma vaeva, mida ma olin näinud päikese all, sellepärast et ma selle pean jätma inimesele, kes tuleb pärast mind.
19Ja kes teabki, on ta tark või alp, aga ta hakkab valitsema kõige üle, milleks mina olen vaeva näinud ja tarkust tarvitanud päikese all. Seegi on tühi töö!
20Siis ma mõtlesin ümber ja olin südames meeleheitel kogu selle vaeva pärast, mida ma olin näinud päikese all,
Kui esimeses peatükis ta püüdis leida elu mõtet tarkusest, pidi ta selles siiski pettuma ja otsustama, et sellest ei ole mingit kasu. Siin Koguja jätkab oma otsinguid. Tahaks tähelepanu juhtida, et Jumalast räägib ta siin väga vähe. Need on inimese otsingud, kes püüab leida elu mõtet väljaspool Jumalat. Esimene, millega ta proovib, on meelelahutus, rõõm. Saalomon võis seda kindlasti lubada endale rohkem kui keegi teine, sest ta oli tohutult rikas. Aga ta leiab, et seegi on mõttetus. Suurem osa inimesi elab selle nimel, et töötada, töötada, töötada ja siis nautida natuke mingit meelelahutust ja olla sellega rahul. Saalomon võis lubada seda endale äärmiselt palju ja ta pettus selles. Siis ta otsib oma elule mõtet viinast, täpsem oleks öelda veinist, ja pidutsemisest. Kui ta oleks tänapäeval elanud, küllap ta oleks proovinud ka kõiksuguseid narkootikume. Ta oli nii rikas, et võis lubada endale absoluutselt parimat, aga pettub ka selles ja ütleb, et see ei saa olla mõte. Siis ta kirjeldab oma otsinguid eneseteostuses, oma saavutustes, oma rikkuses ja oma kuulsuses, ja ületab ka selles kõik. Ja ta ütleb, et see ikkagi ei ole see. Siis ta teeb seda, mida tänapäeva inimesedki teevad, ta võtab endale terve pataljoni naisi ja oma prestiiþi juures võis ta võtta omale kõige ilusamaid naisi. Aga, ta ütleb, et ka see on tühi töö ja vaimu närimine. Paljud inimesed ei jõua selle tõdemuseni, sest nad elavad nii, nagu näitab karikatuur kitsest porgandiga. Inimene, kes kitse seljas istub, hoiab nööri otsa riputatud porgandit tema nina ees. Porgand läheb tal kogu aeg eest ära. Paljud inimesed mõtlevadki, et kui ma ainult saaks seda või teist, siis ma oleks rahul. Ja elavad kogu elu nii. Saalomon saavutas absoluutselt kõik asjad ja ikka ei leidnud selles elu mõtet. Sellepärast Saalomoni tababki täielik elutüdimus. Paljud inimesed on oma elu lõpetanud, sest leiavad et sel kõigel siin ei ole mingit mõtet. Kui ei oleks Jumalat ja igavest elu, siis kõigel sellel ei olekski mingisugust mõtet. Saalomon, olles proovinud läbi kõik muu, oli oma elu lõpul nii-öelda tagasi langenud, ta süda ei olnud truu Jumala vastu (1. Kuningate raamat, ptk 11). Ja see kirjeldabki seda perioodi, kus ta oli uskmatu ja jõudis tupikusse. Ja kõigi meie elu mõtte otsingud peavadki lõppema samasuguses tupikus, sest praeguse maailma asjad ei saa olla need, millest me elule mõtet ja tähendust leiame. Need saavad olla ainult igavikulise väärtusega asjad.
Selle kommentaari autor: Allan Kroll