Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Lunastuse meenutamine

Esmaspäev, 5. September 2005

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Mo 13:1-16

Esmasündinud pühitsetakse Issandale
1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2"Pühitse mulle kõik esmasündinud, kõik Iisraeli laste emakodade avajad inimestest ja kariloomadest - need olgu minu!"
Hapnemata leibade püha
3Ja Mooses ütles rahvale: "Mõelge päevale, mil te tulite välja Egiptusest, orjusekojast, sest vägeva käega tõi Issand teid sealt välja! Sellepärast ei tohi hapnenut süüa!
4Täna, aabibikuus, te lähete välja.
5Ja kui Issand sind viib kaananlaste, hettide, emorlaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, mille ta vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda, maale, mis piima ja mett voolab, siis pead sa selles kuus pidama seda teenistust.
6Seitse päeva söö hapnemata leiba ja seitsmendal päeval olgu Issanda püha!
7Hapnemata leiba söödagu seitse päeva; ärgu nähtagu su juures hapnenut ja ärgu nähtagu haputaignat kogu su maa-alal!
8Ja sel päeval seleta oma pojale, öeldes: See on ühenduses sellega, mis Issand mulle tegi, kui ma Egiptusest lahkusin.
9See olgu sulle nagu märgiks käe peal ja meeldetuletuseks silmade vahel, et Issanda Seadus oleks su suus; sest Issand tõi sind vägeva käega Egiptusest välja.
10Seda seadlust pead sa täitma määratud ajal aastast aastasse!
Seadus esmasündinute kohta
11Ja kui Issand sind on viinud kaananlaste maale, nagu ta sulle ja su vanemaile on vandunud, ja on andnud selle sulle,
12siis vii Issandale kõik, kes avavad emakoja; ja kõik isased esmikud su kariloomade kandest olgu Issanda päralt!
13Iga eesli esmik lunasta ühe tallega; aga kui sa teda ei lunasta, siis murra tal kael! Ja lunasta iga inimese esmasündinu oma poegade hulgas!
14Ja kui su poeg sinult tulevikus küsib, öeldes: Mida see tähendab?, siis vasta temale: Vägeva käega tõi Issand meid välja Egiptusest, orjusekojast.
15Siis kui vaarao oli kalgilt meie mineku vastu, tappis Issand kõik esmasündinud Egiptusemaal, inimeste esmasündinuist kariloomade esmasündinuteni. Seepärast ma ohverdan Issandale kõik emakoja avajad isased ja lunastan kõik oma poegade esmasündinud.
16See olgu märgiks su käe peal ja naastuks su silmade vahel; sest vägeva käega tõi Issand meid Egiptusest välja!"

Las minu lunastus olla mõtiskluse ja tänutunde allikas igal hommikul, kui ärkan.

Enne dramaatilise jutustuse jätkamist Kõrkjamere ületamisest jätkab autor paasapühade rolli üle Iisraeli edaspidises elus. Need pühad saavad olema Iisraeli enesemõistmise jaoks põhjapaneva tähtsusega ja meenutavad Jumala päästvast tegevusest rahvuse ajaloos (2Aj 35:1). Sünoptilistes evangeeliumides tähistab paasapüha Jeesuse teenimise algust ja haripunkti (Lk 2:23,41; 22:1) ning Johannese evangeeliumis mainitakse seda kokku kümme korda ning see on seotud oluliste sündmustega Jeesuse elus. Paulus kasutab paasapühade teemat pühitsusest rääkides (1Kor 5:7). Püha õhtusöömaaeg ja ülestõusmispühad on otseselt seotud paasapühadega (Mt 26:28). Iisraeli vabanemine Egiptuse orjusest on võrdpilt suuremast vabanemist – patuorjusest.

Lunatamise meenutamine on üks suurtest motivatsioonidest evangelismiks <br>(1Kor 11:26). “Isa, kui palju käib see minu kohta?”

Selle kommentaari autor: John Fieldsend