Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Psalm 119:145-152

Pühapäev, 4. September 2005

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 119:145-152

Jumala sõna ülistus
145Ma hüüan kõigest südamest, kosta mulle, Issand! Ma tahan pidada su määrusi.
146Ma hüüan sinu poole, päästa mind, et ma peaksin su tunnistusi!
147Ma jõudsin koidust ette ja hüüdsin. Sinu sõna peale ma loodan.
148Mu silmad jõuavad ette vahikordadest, et mõlgutada mõttes su ütlust.
149Kuule mu häält oma helduse pärast! Issand, elusta mind oma seadusi mööda!
150Mulle lähenesid ilguste toimepanijad; nemad on sinu Seadusest kaugel.
151Sina oled ligi, Issand, ja kõik su käsud on tõde.
152Ammu ma teadsin sinu tunnistustest, et sa need oled rajanud igavesti.

Loetud lõik psalmist ütleb meile välja lihtsa tõe – on olemas Jumala seadused. See tähendab, et on olemas seadused, mis teevad maailmale head. Neid järgides oleks võimalik elada kaua, õnnelikult, kindlalt.

Lugesime sellest, kuidas laulik selle laulu kokku pani ja annab edasi oma kogemust. Ta teab seda, et on olemas Jumala tõde. Ta on kogenud seda, et Jumala tõde muudab maailma ja annab asjadele teistsuguse mõtte. Ta tahab pidada neid määrusi. Sellel inimesel, kes kunagi kokku pani selle psalmi, oli kindel sisemine tahe – ma tahan teha seda, mida Jumal soovib. On ju võimalus, et inimene teab küll, mis õige on, aga ei soovi seda teha. Siinne laulik tahab teha, mida Jumal õigeks peab. Siin on isegi näidatud seda – ta on usin nõudma. Aga tal on ka mure. Tal on mure selles, et ta ei oska alati. Ja siinsest lugesime ka seda, et ta kutsub Jumalat appi, et Jumala hääl näitaks talle, mis on õige, et Jumal juhataks teda õigel teel, sest ise, oma jõuga alati ei jõua Jumala järel käia.
Selles laululõigus kuulsime ka seda, et inimesel oli kogemus – on olemas ka teistsugune maailm. Meil võib vahel ju olla niimoodi, et meil on oma väike mõttemaailm ja me arvame, et kõik mõtlevad niimoodi. Ja küllalt suur vapustus on see, kui saame aru, et nii mõtleme vaid meie, teised mõtlevad teisiti. Väga hull on see, kui avastame, et mõned teevad midagi väga halba, või nagu siin on laulik kirjutanud – on “ilguste tegijad”. Ta on kohanud teistsuguseid, kes püüavad võibolla ka teda painutada enda järele, muuta kas aktiivselt või passiivselt. Muuta enda suguseks. Ära võtta Jumala tunnetus, ära võtta Jumala osadus. Ja laulik palub veel loetud lõigus, et ta on ammu teadnud, et Jumala tõde on olemas, aga ta vajab, et Jumal oleks ligi, ja ta tunneb, et Jumal on ligi. See tähendab, et nendele, kes Jumalast ei pea, on võimalik vastu seista, vaimulikult vastu seista nii, et sinu maailm, sinu usk säilib. Ja tõepoolest on ka ju meie kogemus läbi elu olnud see, et meid ei riku mitte see, mis on väljas kui see, mis sealt väljast meile sisse on jõudnud. Maailm meie ümber võib olla täiesti meie jaoks vastuvõetamatu mingil ajahetkel, aga meie, kui see seestpoolt on endale selgeks tehtud, kui meil on Jumalaga osadus, siis me võime sealt läbi minna puutumatult. Jah, tõepoolest, kurja me maailmast ei kõrvalda, see ei ole meie osa, kuid me saame teda võita, võita vähemalt ta enda jaoks. Ja seda saame teha siis, kui Jumal on meie ligi, kui meil on selline igatsus nagu laulikul siin, et Jumal tuleks annaks nõu, toetaks ja juhataks.

Me saame käia Jumala järel ja saame teha Tema tahtmist, sest Tema arm on seda meile lubanud.