Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 7:11-17
Jeesus äratab surnuist Naini noormehe11Ja mõni aeg hiljem läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast.
12Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda.
13Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: "Ära nuta enam!"
14Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: "Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!"
15Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi.
16Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: "Meie seas on tõusnud suur prohvet!" ja "Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!"
17Ja see jutt temast levis kogu Juudamaale ja kõikjale ümbruskonda.
Jeesuse vastus meeleheites lesele näitab meile tema teenistuse kaht tähelepanuväärset omadust. Tema kaastunde ja väe kombinatsioon näitab tema oskust samastuda täielikult teiste kurbusega ja tema võimet tegutseda olukordade lahendamiseks.
Lesk ilma lasteta – see oli väga kurb olukord. Ta oli üksi, haavatav ja kaitsetu. Luukas kirjeldab Jeesuse reaktsiooni: „tal hakkas temast hale“ (s 13). See sõna kirjeldab sageli Jeesuse reaktsiooni (Mt 14:14; 15:32; Mk 1:41; 8:2).
Luukas registreerib dramaatilise momendi: Jeesus puudutab surnuraami. See puudutus on sümboolne kaastunne nende suhtes, kes kannatavad, ta pole ükskõikne meie kurbuste suhtes ega liigutamatu meie valu poolt.
Järgneb mõjuvõimas käsk Jeesuselt ning noormees tõuseb üles ja räägib! Võime aimata rahva reaktsiooni (s 16). Võib-olla meenusid neile Eelija ja Eliisa (1Kn 17:12–24; 2Kn 4:8–37) ja nad hakkasid Jeesuses nägema prohvetit – tema jumalikkust nad siiski veel täielikult ei mõistnud. Kuid nad teadsid, et kuidagi oli Jumal nende hulgas (s 16).
Nagu siis, nii ka praegu. Jeesus tegutseb sügava kaastunde ja mõjuvõimsalt. Võime teda usaldada, mistahes tragöödiaid või kurbusi kogeme. Nagu siis, nii ka tulevikus – ta on võitnud viimse vaenlase, surnud tõusevad üles ja meid muudetakse (1Kr 15:12–19, 50–57; 2Kr 5:1). Juhtum linnavärava taga oli kui treiler selle universumi uskumatule transformatsioonile, mis viib Jeesuse töö lõpule.
Selle kommentaari autor: David Blair