Kui ma õppisin Piiblit tundma, soovitas keegi mul jälgida hoolikalt sõna “sellepärast”. Mulle öeldi, et see näitab tavaliselt midagi tähtsat ning et peaksin tähelepanelikult lugema teksti sõna ümber ja jälgima, mida öeldakse. See kinnistus minusse ütlusega “uuri sõna sellepärast, et näha, mille pärast see kirjas on”.
Kui järgime seda nõuannet, siis näeme, et Paulusel on kulunud neli peatükki, et selgitada kahte asja. Esiteks, et inimesed vajavad päästmist (1:1-3:20) ning teiseks, et Jumal on saatnud oma poja Jeesuse olema Päästja (3:21-4:25). Paulus kinnitab, et ainult läbi usu Jeesusesse võime saada päästetud.
“Sellepärast”, mis alustab tänast lõiku (s1), juhatab sisse järgmise teema: mida tähendab kellegi “õigeks tegemine” Jumala ees usu kaudu. Minu mälu järgi loetleb Paulus viis andi, mis on otsesed tulemused.
Kõigepealt leiame rahu Jumalaga, kui meie patuga on tegeletud (s1). Pane tähele, et JumalaGA rahu leidmine tuleb enne JumalA rahu leidmist – meie võõrdumise põhjusega tegeletakse esmajärjekorras. Siis on uue jumalasuhte and, mis on kokku võetud sõnas “juurdepääs” (s2). Kolmas õnnistus on lootus tulevikuks (s2) (1Tiituse 2:13). Seejärel on veel rõõm, mis on olemas ka raskel (kuid tulemuslikul) kannatuse ajal (s3-4) (1.Peetruse 1:3-9). Ja viimaks on imeline eluandva Püha Vaimu and, kes valab Jumala armastuse meie südametesse (s5).
Milline kingituste hulk meie Jumala armurohkest käest!