Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 11:19-30
Antiookiasse tekib kogudus19Need, kes olid Stefanose pärast tekkinud viletsuses hajutatud, käisid mööda maad Foiniikiani ja Küprose saareni ja Antiookiani, rääkides sõna ainuüksi juutidele.
20Nende hulgas oli ka Küprose ja Küreene mehi, need rääkisid pärast Antiookiasse jõudmist ka kreeklastele, kuulutades neile evangeeliumi Issandast Jeesusest.
21Issanda käsi oli nendega, ja suur oli nende arv, kes uskuma hakates pöördusid Issanda poole.
22Aga jutt nendest kostis Jeruusalemmas oleva koguduse kõrvu ja nad läkitasid Barnabase Antiookiasse.
23Kui ta pärale jõudis ja nägi Jumala armu, sai ta rõõmsaks ja julgustas kõiki jääma kindlameelselt Issanda omaks.
24Sest ta oli hea mees, täis Püha Vaimu ja usku. Ja palju rahvast lisati Issanda omade hulka.
25Siis läks Barnabas Tarsosesse Saulust otsima,
26ja kui ta leidis tema, tõi ta tema Antiookiasse. Ning nad käisid terve aasta koos koguduses ja õpetasid suurt hulka rahvast. Ja see oli Antiookias, kus jüngreid esimest korda hakati nimetama kristlasteks.
27Noil päevil tuli prohveteid Jeruusalemmast Antiookiasse.
28Üks neist, Agabos nimi, tõusis ja andis Vaimu läbi teada, et suur nälg on tulemas kogu riigis. Nõnda ka sündis keiser Klaudiuse ajal.
29Aga iga jünger otsustas saata Juudamaal elavatele vendadele abi, nii kuidas kellegi käekäik lubas.
30Seda nad tegidki, läkitades annid Barnabase ja Sauluse kaudu vanematele.
Jumala “eriala” on pöörata tingimused, mis esmapilgul tunduvad meid takistavat või meie lootust hävitavat, uuendatud lootuseks ning tema eesmärkide täideviimiseks. Sellest võivad tunnistada mitmed koguduse Hiinas ning ka endistel NSVL aladel.Kujutle näiteks mida võisid tunda need usklikud, keda tagakiusu tõttu jõuga sunniti põgenema oma kodu mugavusest (s 19). Seesama tagakius, mis tekitas nii palju segadust samas andis ka vahendid mille abil evangeelium hakkas levima teisteni, kaasaarvatud paganateni. Seega meie praegused ebamugavused võivad osutuda õnnistuse teeks kellelegi teisele. Kas need usklikud, kes Antiookias kuulutasid evangeeliumi kreeklastele ( s20) - olid teadlikud muutustest mida Jumal tõi esile Peetruse ja tema kaaslaste arusaamises? Seda me ei tea. Mis iganes ka nende motivatsioon võis olla - Luukas toob sisse Antiookia usklike tegutsemise just selles narratiivi lõigus, otsekui alla kriipsutades tõika, et kui kuulutajad liikusid judaismi piiridest väljapoole siis “Issanda käsi oli nende peal” ( s 21). Tema ise õnnistas seda initsiatiivi.See kõik leiab tunnustamist viimaks Jeruusalemmas, Barnabase abiga, kes näeb kõikehõlmavat tõestust Jumala töö kohta kõiges, mis ümberkaudu on juhtunud. Tõestuse olemust ja sisu ei ole meie jaoks lahti kirjutatud, kuid võime Barnabase üleskutsest ( s 23) näha, et peamiseks mõjutajaks oli jüngrite ja apostlite lojaalsus Jeesusele. Nimetus “kristlane” teeb selle üheselt selgeks: neid inimesi tuntakse avalikkuse ees kui Kristusele kuuluvaid. Edasine tõestus ja kinnitus avaldub nende inimeste helduses ja lahkuses - mida “kristlased” näitasid juutidest pöördunute vastu, nende majanduslikus kitsikuses ( s 29).Armastus Jumala ning kaasinimeste vastu on ja saab alati olema Jeesuse jüngrite tunnusmärgiks. Sellele lisaks, toob Barnabas esile Pauluse annetuse ning avab võimaluse nende kasutamiseks. Tema sekkumine sillutab tee kõigele sellele, mida edaspidi saame Apostlite tegudest lugeda.
Selle kommentaari autor: Andy BAthgate