Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 11,1-18
Peetrus õigustab paganate ristimist1Aga apostlid ja vennad, kes elasid mööda Juudamaad laiali, said kuulda, et ka paganad olid Jumala sõna vastu võtnud.
2Kui nüüd Peetrus tuli üles Jeruusalemma, riidlesid ümberlõigatud temaga:
3"Sina oled astunud sisse ümberlõikamata meeste juurde ja söönud koos nendega!"
4Siis Peetrus hakkas rääkima ja seletas neile järgemööda kõik:
5"Mina olin Joppe linnas palvetamas ja nägin nagu endast ära olles nägemuse: üks anum, mida lasti nelja nurka pidi taevast maa peale, laskus nagu suur lina ja tuli otse minu ette.
6Ja kui ma seda ainiti vaatasin, nägin ma ilmamaa neljajalgseid ja metsloomi ja roomajaid ja taeva linde.
7Aga ma kuulsin ka häält mulle ütlevat: "Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!"
8Aga mina ütlesin: "Ei ilmaski, Issand, sest minu suust ei ole veel kunagi sisse läinud midagi keelatut ega rüvedat!"
9Hääl taevast ütles aga teist korda: "Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!"
10See sündis kolm korda, ja kõik tõmmati jälle üles taevasse.
11Ja ennäe, otsekohe seisis koja ees, kus me olime, kolm meest, kes olid läkitatud Kaisareast minu juurde.
12Aga Vaim ütles mulle, et ma läheksin nendega kaasa ilma kõhklemata. Minuga tulid koos ka need kuus venda ja me läksime selle mehe majja.
13Ja tema jutustas meile, kuidas ta oli näinud inglit oma majas seismas ja ütlemas: "Läkita mehi Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus.
14Tema räägib sulle sõnu, mille läbi sina ja kogu su pere saate päästetud."
15Kui ma siis hakkasin rääkima, langes Püha Vaim nende peale nii nagu meiegi peale alguses.
16Siis tuli mulle meelde Issanda sõna, kuidas ta ütles: "Johannes ristis küll veega, aga teid ristitakse Püha Vaimuga."
17Kui nüüd Jumal on andnud neile samasuguse anni kui meilegi, kes me usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes olen siis mina, et ma oleksin võinud Jumalat keelata?"
18Seda kuuldes nad rahunesid ja andsid Jumalale au, üteldes: "Siis on Jumal ka paganatele andnud meeleparanduse eluks."Antiookiasse tekib kogudus19Need, kes olid Stefanose pärast tekkinud viletsuses hajutatud, käisid mööda maad Foiniikiani ja Küprose saareni ja Antiookiani, rääkides sõna ainuüksi juutidele.
20Nende hulgas oli ka Küprose ja Küreene mehi, need rääkisid pärast Antiookiasse jõudmist ka kreeklastele, kuulutades neile evangeeliumi Issandast Jeesusest.
21Issanda käsi oli nendega, ja suur oli nende arv, kes uskuma hakates pöördusid Issanda poole.
22Aga jutt nendest kostis Jeruusalemmas oleva koguduse kõrvu ja nad läkitasid Barnabase Antiookiasse.
23Kui ta pärale jõudis ja nägi Jumala armu, sai ta rõõmsaks ja julgustas kõiki jääma kindlameelselt Issanda omaks.
24Sest ta oli hea mees, täis Püha Vaimu ja usku. Ja palju rahvast lisati Issanda omade hulka.
25Siis läks Barnabas Tarsosesse Saulust otsima,
26ja kui ta leidis tema, tõi ta tema Antiookiasse. Ning nad käisid terve aasta koos koguduses ja õpetasid suurt hulka rahvast. Ja see oli Antiookias, kus jüngreid esimest korda hakati nimetama kristlasteks.27Noil päevil tuli prohveteid Jeruusalemmast Antiookiasse.
28Üks neist, Agabos nimi, tõusis ja andis Vaimu läbi teada, et suur nälg on tulemas kogu riigis. Nõnda ka sündis keiser Klaudiuse ajal.
29Aga iga jünger otsustas saata Juudamaal elavatele vendadele abi, nii kuidas kellegi käekäik lubas.
30Seda nad tegidki, läkitades annid Barnabase ja Sauluse kaudu vanematele.
Tundub, et Peetrus ehmus pisut Jumala toimimise ulatust nähes, just seetõttu et tema arusaamine ja eeldused sellest kuidas Jumal toimib, läksid lahku toimuvatest sündmustest - sellest kuidas Jumal valis tegelikult selles olukorras toimida. Sama näeme ka siis kui ta sõitleb Jeesust, kes jüngritele kuulutab ette oma surma ja ristilöömist. Praegusel puhul, on isegi irooniline, et just Peetrus on see kes eab vastu võtma kriitikat oma avatuse pärast sellele kuidas ilmutatakse Jumala plaanide täitumise tegelikku viisi.
Jeesuse juudi rahvusest järgijate hämmastus on sügavate juurtega ning täiesti ehtne. Peetrus juhib nad Jeesuse enese sõnade juurde, püüdes tõlgendada nende ümber toimuvat Püha Vaimu väljavalamist paganate peale (s 16). See pirntsiip aga- tõlgendada meid kohtavat ootamatut, ebamugavat või hämmastavat sündmust Pühakirja autoriteetsete tekstide ning mitte omaenese eelduste ning eelneva kogemuse baasil - on otsustava ja suure tähtsusega. Ainult emotsioonide pinnalt regaeerides asjadele mis meid häirivad, võime vägagi kergesti mitte näha seda mida Jumal tegelikult tegemas on. Jah, me ei tohi olla naiivsed, kuid samamoodi ei tohi me ka rutata järelduste tegemisega ning kohtumõistmisega asjade suhtes mis esmapilgul nagu ei “saaks olla Jumalast” - ning sel viisil neid otsekui vaimulikku prügikasti lennutada. Ümberlõigatud kristlaste kiituseks (s 2,18) võtsid nad rõõmuga vastu Peetruse selgituse ning kiitsid Jumalat tema helduse eest. Selle sündmise ja väljaspoolt tulijate aktsepteerimise aluseks aga oli kõikidele ühine elu and, mille väliseks märgiks oli Püha Vaimu väljavalamine.
Hiljuti osalesin sündmusel kuhu olid kogunenud erinevad evangelikaalsed juhid kõikidest uskkondadest. Organiseerijate eesmärgiks oli panna peale üritust erinevate uskkondade juhte üksteisest head tunnistama ja rääkima. Ja kuigi olime seal koos otsekui “erinevaist suguharudest” ja traditsioonidest, tundsime ka meie ära “elu ühise anni” - Püha Vaimu töö üksteise eludes. Sellest sai meie ühise rõõmustamise põhjus ning alus millelt lähtuvalt keeldusima üksteise mahategemisest.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate