Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 12,11-17
Tagakiusamine kuningas Heroodese poolt1Aga sel ajal hakkas kuningas Heroodes mõnele kogudusest kurja tegema.
2Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna.
3Aga nähes, et see juutidele meeldis, võttis ta kinni ka Peetruse. See oli just hapnemata leibade pühal.
4Heroodes vahistas Peetruse ja pani ta vanglasse ning andis nelja neljamehelise sõdurite salga valvata, kavatsedes ta pärast paasapühi rahva ette tuua.
5Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast.6Ööl enne seda, kui Heroodes tahtis Peetruse enese ette tuua, magas Peetrus kahe sõduri vahel kahe ketiga aheldatult, ja vahimehed ukse ees valvasid vanglat.
7Ja ennäe, Issanda ingel seisis seal ning valgus helkis vangikongis. Ingel lõi Peetrust vastu külge, äratas ta üles ja ütles: "Tõuse kiiresti!" Ja Peetruse ahelad langesid käte ümbert maha.
8Ingel aga ütles talle: "Pane vöö vööle ja seo oma jalatsid jalga!" Tema tegigi nõnda. Ja ingel ütles talle: "Pane oma kuub selga ja tule minu järele."
9Ja Peetrus tuli välja ja käis tema järel ega teadnud, et see, mis ingel tegi, on tõsi, vaid arvas end nägevat nägemust.
10Ja nad läbisid esimese ja teise vahiposti ning tulid linna viiva raudvärava ette. See avanes neile iseenesest ja nad väljusid ja läksid edasi üht tänavat pidi. Ja järsku lahkus ingel tema juurest.
11Ja kui Peetrus jälle hakkas aru saama, lausus ta: "Nüüd ma tean, et Issand on tõesti oma ingli läkitanud ja mu välja kiskunud Heroodese käest ning kõigest, mida juuda rahvas ootab."
12Ja märgates, kus ta on, tuli ta selle Maarja koja juurde, kes on Markuseks hüütava Johannese ema. Sinna oli suur hulk rahvast kokku tulnud palvetama.
13Kui ta siis hooviväravale koputas, tuli sinna kuulatama tüdruk, Roode nimi.
14Kui ta Peetruse hääle järgi ära tundis, siis rõõmu tõttu ei avanud ta väravat, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus seisab värava taga.
15Nemad ütlesid talle: "Sa jampsid!" Tema aga kinnitas, et see on nõnda. Siis nad ütlesid: "See on tema ingel."
16Peetrus koputas üha edasi. Kui nad nüüd avasid, nägid nad teda ja jahmusid.
17Peetrus aga viipas neile käega, et nad vait jääksid, ning jutustas, kuidas Issand oli ta vanglast välja toonud, ning ütles: "Teatage seda Jaakobusele ja vendadele!" Ja ta väljus ning läks sealt ära teise paika.18Aga päeva saabudes olid sõdurid suures ärevuses selle pärast, mis Peetrusega oli juhtunud.
19Kui Heroodes teda otsis ega leidnud, kuulas ta vangivalvurid üle ja käskis need viia hukkamisele. Ise ta läks Juudamaalt alla Kaisareasse ja jäi sinna.Heroodese surm20Ent Heroodes kandis viha Tüürose ja Siidoni rahva peale. Nood tulid ühel meelel tema juurde ja, saanud nõusse kuninga kambriülema Blastose, palusid rahu; sest nende maa sai oma toiduse kuninga alalt.
21Määratud päeval pani Heroodes selga kuninglikud rõivad, istus kohtujärjele ja pidas neile kõne.
22Rahvas aga hüüdis: "See ei ole inimese, vaid Jumala hääl!"
23Aga otsekohe lõi teda Issanda ingel, seepärast et ta ei andnud au Jumalale. Ja ussidest sööduna heitis Heroodes hinge.24Aga Jumala sõna kasvas ja levis.25Ent Barnabas ja Saulus, olles lõpetanud oma teenistuse Jeruusalemmas, tulid tagasi ja võtsid enestega kaasa Johannese, keda hüüti Markuseks.
Peetrus oli vangis- ja milline oli koguduse reaktsioon? Paanika? Ei, kogudus reageeris palvega! Uudised levisid ning inimesed kogunesid. Taoline paindlikkus ning spontaansus ühes koguduses on hämmastav. Tänapäeval on keeruline saada inimesi kokku palvetama - isegi palvekoosolekule, mida reklaamitakse igal pühapäevasel teenistusel eelenvalt terve kuu! Aga esimesed kristlased palevtasid tungivalt. See polnud mingi vaikne, ühekordne, palun-andeks palve, vaid see oli tuline eestpalve. Palve oligi varakiriku eksisteerimise kekspunkt, selle alus. Ja mitte mingisugune hiljem külgeriputatud ose juba valmis programmile. Igal pöördepunktil näeme varakirikut palvetamas: siis kui nad ootavat Jumala toimimist või sekkumist, siis kui nad on vastakuti igapäevaste ükesannetega koguduse elu juhtimisel, siis kui nad saadavad välja misjonäre - ja siis kui nad kannatavad tagakiusamist.
Koguduse tulised palved viisid Peetruse imelisele vabastamisele. See oli hämmastav ime, mille uskumisega isegi seesama kogudus oli hädas ( s 15)! Kuid just see näitab meile: Jumal võtab vastu ka need palved mis tema poole saadetakse väga väikese usu toel.
Üksikisikutena on meil vaja ära tunda ühise palve tähtsus- see et kui inimesed ühel meelel kokku kogunevad, siis Jumal toimib võimsalt. Me ei tohi seda kuidagi kõravle panna, ära unustada - vaid pigem sisenegem oma kogudustest ja palvegruppides palvesse usuga et meie palved toovad jätkivalt esile imelise.
Selle kommentaari autor: APÜ