Juudid oli suured protsessijad. Silm silma, hammas hamba vastu - nii tuli õiglus jalule seada. Hea vähemalt, et hamba vastu ei nõutud kätt ega silma vastu pead. Juudid olid Vana Testamendi Seadust ühekülgselt tõlgendades sellest täiesti välja tõrjunud Jumala halastuse ja armu. Ent Jeesus näitas siin hoopis vastupidist - Jumala riiki ei saa niimoodi üles ehitada. Inimene, kes tahab elada koos halastava ja armulise Jumalaga, peab omandama samasugused võimeid, mis on Jumalal. Selleks, et saada andeks Jumalalt, peab inimene ise olema andeksandja (vrd Mt 6:14-15).
Paraku on ka meie probleem täna selles, et me kardame olla liiga heatahtlikud, liiga järeleandlikud, kardame, et meie headust võidakse kurjasti ära kasutada. Kui see peaks olema meie probleem, siis võiksime veel kord endalt küsida, kas me tõesti oleme liiga head ja abivalmis. Kas oleme ülemäära leplikud, kas oleme sattunud majanduslikesse raskustesse seetõttu, et annetame liiga heldelt? Või tuleks meil ennast tõsiselt käsile võtta, otsida Jumalat ja meelt parandada ning muutuda uueks inimeseks - Kristuse sarnaseks? Siis võime heldust ja headust külvates rõõmustada - meil on palk taevas (loe s 12).