Loe läbi alltoodud kirjakoht: Matteuse 5:27-37
Jeesuse mäejutlus27Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda!
28Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.29Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse.
30Ja kui su parem käsi ajab sind patustama, siis raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu kehal minna põrgusse.31Seaduses on öeldud: Mees, kes oma naise minema ajab, andku talle lahutuskiri!
32Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma naise muul põhjusel kui liiderdamise pärast minema ajab, teeb oma naisest abielurikkuja, ja kes iganes võtab minema aetud naise, rikub abielu.33Veel olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: "Sa ei tohi valet vanduda!" ja "Issandale antud vandeid tuleb pidada!"
34Aga mina ütlen teile: Ärge vanduge üldse, ei taeva juures, sest see on Jumala troon,
35ega maa juures, sest see on tema jalgealune järg, ega Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn!
36Ära vannu ka oma pea juures, sest ise ei saa sa ühtegi juuksekarva valgeks või mustaks teha!
37Iga teie "jah" olgu "jah" ja iga "ei" olgu "ei", aga mis üle selle, see on kurjast.
Jeesus räägib tänases tekstis kahel teemal:
1. Abielust ja truudusest. Kui inimeste silma ees võib mõnigi mõte saladuseks jääda, siis Jeesus ütles uuesti välja tõe, millest räägib juba Vana Testament: Jumal teab, mis on inimese südames (vt 1Sm 16:7b). Jumala silmis on patt ka südame salajane patt.
Valvakem oma pilku, et me südames oma armastusele truudust ei murra! Ent kuidas kiusatusele vastu astuda? Loe Ef 6:12-18!
2. Juutide kõnepruugi juurde kuulus vandumine kellegi või millegi nimel, s.t oma sõnadele usaldusväärsuse andmine. Kõige vägevam vanne oleks olnud muidugi tõotada midagi Jumala nimel, kuid igaühele oleks selge, et see on Jumala nime ilmaasjata kasutamine. Jeesus ütleb, et ega mingi muu nimel vandumine pole parem, sest kõik meid ümbritsev on Jumala looming ja kuulub õigupoolest ainuüksi Temale. Sinu sõnade väärtuse mõõt on sinu enda ausus ja usaldatavus.
Vaadakem aga, kuidas me räägime: “ausalt öeldes...”, “kui piinlikult aus olla, siis...”. Kas me oleme siis võimelised rääkima ka mitteausalt? Ja kui meie ausus muudel juhtudel, siis kui me neid sõnu juurde ei lisa, on kaheldav, siis muutub ju ülimalt kaheldavaks ka see, kui me “ausalt” räägime. Eks ole! Harjutagem oma keelt ja olgem ausad!
Selle kommentaari autor: Ingmar Kurg