Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 15:1-19
Saulilt võetakse kuningavõim1Ja Saamuel ütles Saulile: "Issand on mind läkitanud võidma sind kuningaks tema rahvale Iisraelile. Ja nüüd kuule Issanda sõnu.
2Nõnda ütleb vägede Issand: Ma tahan kätte tasuda, mis Amalek tegi Iisraelile, astudes teel temale vastu, kui ta tuli Egiptusest.
3Mine nüüd ja löö Amalekki ja kaota sootuks ära kõik, mis tal on, ja ära anna temale armu, vaid surma niihästi mehed kui naised, lapsed ja imikud, härjad ja lambad, kaamelid ja eeslid!"
4Ja Saul hüüdis rahva kokku ning luges nad üle Telaimis: kakssada tuhat jalameest ja kümme tuhat Juuda meest.5Kui Saul tuli amalekkide linna alla, siis ta pani varitsejad orgu.
6Ja Saul ütles keenlastele: "Minge, lahkuge, minge ära amalekkide hulgast, et ma ei hävitaks teid koos nendega! Sest te tegite head kõigile Iisraeli lastele, kui nad tulid Egiptusest." Ja keenlased lahkusid amalekkide hulgast.
7Ja Saul lõi amalekke Havilast kuni Suuri teelahkmeni, mis on Egiptuse ees.
8Ja ta võttis Agagi, Amaleki kuninga, elusalt vangi, aga kogu rahva hävitas ta mõõgateraga sootuks.
9Aga Saul ja rahvas andsid armu Agagile ja parimaile lammastest, kitsedest ja veistest ning talledele ja kõigele, mis oli hea, ega tahtnud neid hävitada sootuks; aga kõik, mis oli väärtuseta ja väeti, nad hävitasid sootuks.10Siis tuli Saamuelile Issanda sõna, öeldes:
11"Ma kahetsen, et ma olen Sauli kuningaks tõstnud, sest ta on taganenud minu järelt ega ole täitnud mu käsku." Siis Saamuel kohkus ja kisendas kogu öö Issanda poole.
12Ja Saamuel tõusis vara, et hommikul kohata Sauli; ja Saamuelile anti teada ning öeldi: "Saul tuli Karmelisse ja vaata, ta püstitas enesele mälestussamba. Siis ta pöördus ümber ja jätkas teekonda alla Gilgalisse."
13Kui Saamuel jõudis Sauli juurde, ütles Saul temale: "Issand õnnistagu sind! Mina olen Issanda käsku täitnud."
14Aga Saamuel küsis: "Mis lammaste määgimine see on, mis mu kõrvu kostab, ja veiste ammumine, mida ma kuulen?"
15Ja Saul vastas: "Need on toodud amalekkide käest, sest rahvas säästis parimad lambad, kitsed ja veised, et neid ohverdada Issandale, su Jumalale; aga teised me oleme hävitanud sootuks."
16Siis ütles Saamuel Saulile: "Jäta! Mina kuulutan sulle, mis Issand täna öösel mulle kõneles." Ja Saul ütles temale: "Räägi!"17Ja Saamuel ütles: "Eks ole nõnda, et kuigi sa oled iseenese silmis pisike, oled sa ometi Iisraeli suguharudele peaks, sest Issand võidis sind Iisraelile kuningaks?
18Issand läkitas sind teekonnale ja ütles: Mine ja hävita sootuks need patused amalekid ja sõdi nende vastu, kuni sa oled teinud neile lõpu!
19Aga miks sa ei kuulanud Issanda häält, vaid kippusid saagi kallale ja tegid kurja Issanda silmis?"
Jumala mõtted ei ole meie mõtted ega meie teed tema teed (Js 55:8). Meil pole vahendeid, et mõista, kuidas ta maailma korraldab, ega taibata tema otsuseid. Teises Moosese raamatus korraldasid amalekid alatu rünnaku Iisraeli vastu (2Ms 17:8–16). Aga Püha Jumal nägi sügavamale. Mõlemad pooled tegid otsuse teisele kätte maksta (5Ms 25:19). See võttis täieliku hävingu vormi (s 2,8,9,15,18). Heebrea sõna väljendab eraldumise mõistet: midagi nii saastavat tuleb eraldada inimesest, midagi nii tõeliselt vastikut peab olema antud üle Jumalale. Ainult jumalik püha kohus saab siin otsustada. Aga see ei olnud lihtsalt amalekkide minevik, mis neile järele jõudis: nad on ise "patused" (s 18), ühtlasi kogu hävituse sees on diskrimineerimine: salm 6 ütleb, amalekkide hulgas olid keenlased, kuid Saul hoiatas neid ja ootas, kuni nad olid läinud.
Kuigi "keeld" on suur ja kipub täitma meie mõtted, ei ole see selle peatüki põhiteema. Väärikus langeb "kuulmisele", sõna, mida kasutatakse kaheksa korda (s 1,4,14,19,20,22,24). Võib-olla "südametunnistus" oleks pidanud hoidma amalekke ründamast mahajääjaid, ainult Jumala rahval oli kindlam ja objektiivsem elujuhis: Sõna mida Ta räägib ja mida nad kuulavad. Aga - just nagu meie? - Saul oli aeglane õppima, et osaline kuulekus pole kuulekus (s 8,9 ja 13:8,9).
Selle kommentaari autor: Alec Motyer