Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kr 5:11-21
Apostliametist11Teades nüüd, mis on Issanda kartus, me püüame veenda inimesi uskuma. Jumalale me oleme täiesti avalikud ja ma loodan ka teie südametunnistuses olla täiesti avalik.
12Me ei hakka end taas teile soovitama, vaid anname teile alust kiidelda meist, et teil oleks midagi öelda nende vastu, kes võivad kiidelda sellega, mis on silma ees, ent mitte sellega, mis on südames.
13Sest kui me oleme olnud arust ära, siis on see Jumalale, kui oleme selge aruga, siis teile.
14Sest Kristuse armastus sunnib meid, kes me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud;
15ja ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud.
16Seepärast ei tunne me nüüdsest peale kedagi inimliku loomuse poolest; kui me ka oleksime tundnud Kristust inimliku loomuse poolest, siis nüüd me ei tunne teda enam nõnda.
17Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.
18See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti;
19kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna.
20Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga!
21Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.
Tajudes vastutust Kristuse ees, on Pauluse eesmärk innustada ka teisi kuulutustööle (s 11). Ja tema üleskutse on pakiline.Pauluse motiivid on sattunud rünnakute alla ning ta anub korintlasi andma kohaseid hinnanguid apelleerides nende südametunnistusele (s 11).
Kas pole siis tõsi,et kõik mida ta on teinud on tehtud korintlaste kasu silmas pidades? Kas pole tema tõekuulutus, ükskõik kui jõuline see ka poleks, ikkagi korintlastele parimat taotlenud? Kõik mida Paulus on teinud lähtub kutsumisest mille Jumal tema ellu on pannud. Ja et korintlased kuidagi valesti aru ei saaks, siis teeb ta selgeks, et mitte ainult aruandekohuslus Kristuse ees ei ole teda liikuma pannud. Rohkem kui millestki muust, on Paulus motiveeritud Kristuse armastusest. Evangeeliumi keskmes on alati olnud ristilöödud Kristus ning see on vaid enesele hoidmiseks liiga oluline sõnum (1Kr 9:16).
Pauluse vaade Kristusele sai radikaalselt muudetud ning see muutis ka viisi kuidas ta vaatab teisi. Korintlased aga ei olnud veel täielikult aru saanud kõikidest evangeeliumi järelmitest ning tegid seetõttu järeldusi ja andsid hinnanguid vanadest, oma Kristuse-eelse elu suhtumistest ja mõttemallidest lähtuvalt. Ja see pani neid Paulust alahindama.
Taoline jätkuv enesekaitseseisund, mida korintlaste kriitika talle peale sundis, oli Pauluse jaoks tegelikult segaja. Tema prioriteet oli kuulutada evangeeliumi. Kus iganes on mõni kogudus hädas sisetülidega ja lõhenemistega, võime otsida samalaadseid põhjusi. Ka koguduses kipume hinnanguid andma pigem maailma standarditest lähtuvalt, selle asemel, et näha üksteist uue looduna, keda juhitakse uue mõtteviisi suunas ning kes saavad kõiki oma vendi ja õdesid vastu võtta Kristuses.
Nii on meil pidevalt vaja valvel olla, et vanad mõttemallid ei hiiliks märkamatult sisse ja selle ajastu väärtushinnangud ei hakkaks taas kujundama meie vaadet.
Selle kommentaari autor: Julie Robb