Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 20:41-47; 21:1-4
Kelle poeg on Messias?41Jeesus aga ütles neile: "Kuidas nad ütlevad Messia olevat Taaveti poja?
42Taavet ise ju ütleb Laulude raamatus:
Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele,
43kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!
44Seega nimetab Taavet teda Issandaks - kuidas on ta siis tema poeg?"Jeesus hoiatab kirjatundjate eest45Aga Jeesus ütles kogu rahva kuuldes jüngritele:
46"Hoiduge kirjatundjatest, kes tahavad kõndida pikkades kuubedes ning armastavad teretusi turgudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja esimesi kohti pidusöökidel,
47kes neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitavad palvetused pikaks! Nemad saavad seda rängema kohtuotsuse."Lesknaise ohvriand1Aga vaadates ümber nägi Jeesus rikkaid oma ande ohvrikirstu panevat.
2Ta nägi ka üht vaest lesknaist panevat sinna kaks leptonit
3ja ütles: "Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik muud,
4sest need kõik panid oma küllusest Jumalale anniks, kuid tema pani oma kehvusest kogu elatise, mis tal oli."
Jeesus esitab kirjatundjatele ja preestritele mõistatuse. See oli keerdküsimus, mis tabas otse arusaamist sellest, kes Jeesus on. Kõik teadsid, et Messias pidi olema Taaveti Poeg ( Mt 1:1). Kuid Psalm 110:1, mida Luukas tsiteerib salmis 42 ütleb, et Taavet kõnetas Messiat kui oma Issandat. Kuidas oli see võimalik?
Teoloogiline vastus ütleks, et Jeesuse pre-eksistentsi kaudu: ta oli Jumal algusest peale, kuid lihakssaanuna Taaveti järeltulija. Ja sellega vastab Jeesus küsimusele oma meelevallast. Tal on meelevald, sest ta on Messias, kes oli enne Taavetit, kuid on rahul tiitliga “Taaveti Poeg”. Ühtlasi muudab ta selle tiitli tolleaegset üldlevinud arusaama - vabastaja, kes vallutab roomlased - sellise Messia mõisteks, kelle vägi toimib läbi nõtruse.
Järgmises episoodis kritiseerib Jeesus nende omaaegsete teoloogide käitumist (s 45-47). Uhkeldades ringi kõndijad ning tunnustust ja populaarsust ihaldajad, parimaid kohti nõudvad ning leskede raha röövijad - Jeesuse kirjeldus neist ei ole sugugi kaunis. Ja siin on hea kontrollida meie oma suhtumist: kas me ise, kirikujuhtide või haldajataena, avaliku elu tegelastena või avalikkuse mõjutajatena -samuti väljendame taolisi hoiakuid? Kas Kristuse kutsumine - olla teeniv juht, väljendub praktiliselt meie elus? Pane tähele kuidas Jeesus mõistis hukka need omaaegsed juhid (s 47)!
Kolmas lõik on klassikaline tekst kristlikust andmisest. Lihtne stseen rikastest, kes uhkeldades oma annetusi ohvrikirstu panevad, ning lesknaine, kes vargsi oma anni selle hulka poetab. Kui mõistaksime mis vahe on anda lihtsalt kogu südamest, mitte pelgalt oma küllusest (mis sageli täheab anda ülejääke)- muudaks see radikaalselt kogudustele ning heategevusorganisatsioonidele antavat.
Selle kommentaari autor: Peter Broadbent