Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 21: 5-19
Jeesus kuulutab ette templi hävitamist ja suurt viletsust5Ja kui mõned ütlesid pühakoja kohta, et see on ilusate kividega ja tõotusandidega ehitud, siis Jeesus ütles:
6"Päevad tulevad, mil sellest kõigest, mida te näete, ei jäeta kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!"
7Aga nad küsisid temalt: "Õpetaja, millal need siis tulevad ja mis on tunnustäheks, kui need peavad sündima?"
8Jeesus ütles: "Vaadake, et teid ei eksitataks! Sest paljud tulevad minu nimel, öeldes: "Mina see olen!" ja "Aeg on lähedal!" Ärge minge nende järel!
9Aga kui te kuulete sõdadest ja rahutustest, siis ärge kartke, sest see kõik peab enne sündima, kuid lõpp ei ole veel niipea käes."
10Siis ta ütles neile: "Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu.
11Tuleb suuri maavärinaid ning kohati näljahäda ja katku ning hirmsaid ja suuri tunnustähti taevast.
12Aga enne seda kõike panevad nad oma käed teie külge ja kiusavad teid taga, andes teid ära sünagoogidesse ja vanglatesse, teid veetakse kuningate ja maavalitsejate ette minu nime pärast.
13See annab teile võimaluse tunnistamiseks.
14Jätke siis meelde, et te ette ei muretseks, mida eneste eest kosta,
15sest mina ise annan teile suu ja tarkuse, mille vastu ei saa seista ega rääkida keegi teie vastastest.
16Aga ka teie vanemad ja vennad ja sugulased ja sõbrad reedavad teid ja lasevad mõned teie seast surmata,
17ning teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast.
18Ent juuksekarvgi ei saa hukka teie peast.
19Oma vastupidavusega kannatustes te pärite oma hinge.
Jeesus oli templi lammutamisest rääkinud juba varem (19.ptk ). Seekord aga pani märkus templi ilu kohta teda rääkima rohkem templi hävitamisest (s 5,6). Samas see, et ta selles peatükis räägib korraga nii Jeruusalemma hävitamisest, kui ka maailma lõpust, on segadusseajav. Jeesuse keelekasutus on apokalüptiline - peites tõe kuhugi müstiliste ning mõistmatute kujundite taha.
See mis ühendab omavahel Jeruusalemma lõpu ning Inimese Poja tuleku, on kohtumõistmine. Jeesuselt küsitakse märki (s 7), kuid tema on järeleandmatu väites, et ei ole olemas ühte eksimatut kohtumõistmise märki. Selle asemel ütleb, ta, et jüngrid võiksid tähele panna tervet märkide rida: vale-Messiate ilmumise ( s 8); sõjad rahvaste vahel (s 9,10); looduskatastroofid (s 11); tagakiusamised (s 12-19). Meid julgustatakse nägema, et need võivad olla ka Jumala kohtumõistmised oma toimimises - on ju Jumala kohtumõistmine toimumas juba läbi ajaloo (Rm 1:18- 32) - ning neist kogemustest saab osa ka kogudus.
On kristlasi, kes sooviksid näha ajatabelit maailma lõpust. Jeesus ei julgusta sellist mõtteviisi kuidagi. Teame aga, et Jeruusalemma tempel hävitati AD 70; et ristiusu ajalugu on “vürtsitatud” ikka ja jälle samalaadsete sündmuste mustritega, ning et on vaja valmis olla Inimese Poja saabumiseks kui kõige senitoimunu kulminatsiooniks (s 27). Tundub ka, et kogudused on kaldumas äärmustesse selle õpetuse käsitlemisel -mõned on sellest nii haaratud, et ei jutlustagi muust; teised väldivad seda kui olematut.
Aga ajaloo mõistmiseks on meil vaja teadlikkust nii päästvast Jumalast kui ka kohutmõistvast Jumalast - et see õpetaks meid palvetama maailma eest ning tegutsema Jumala õigluse rajamisel veel loovamalt.
Selle kommentaari autor: Peter Broadbent