Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Me lootsime ...

Esmaspäev, 1. Aprill 2013

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 24:13-35

Jeesus ilmub jüngritele Emmause teel
13Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus.
14Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud.
15Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise ja kõndis nendega kaasas.
16Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära.
17Aga Jeesus ütles neile: "Mis lood need on, mida te omavahel veeretate teed käies?" Ja nad jäid kurvalt seisma.
18Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: "Sina vist üksi oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?"
19Ja ta küsis neilt: "Mis siis?" Nemad ütlesid talle: "See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees,
20kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud.
21Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist.
22Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma.
23Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab.
24Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud."
25Ja tema ütles neile: "Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!
26Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?"
27Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.
28Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta, nagu läheks ta edasi.
29Aga nemad käisid talle peale, öeldes: "Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!" Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda.
30Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile.
31Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema kadus nende silmist.
32Ja nad ütlesid teineteisele: "Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?"

"Ja nüüd jäävad need kolm: usk, lootus ja armastus.“ (1Kr 13:13) Las Ülestõusmispühad uuendavad täna su usku, lootust ja armastustegusid.

Väljendis "me lootsime" on tajutav kerge meeleheide (s 21). Mõtle oma isiklikele pettumustele - purunenud romantiline suhe, töö, mis ei õnnestunud, äkiline meeleheide - kui põnevil ootuste terve struktuur on korraga hävitatud. Kõik see ja enamgi on selles väikeses lauses. Siin toodud meeleheitele lisandub segadus tühja haua pärast ja nägemus inglitest, kes ilmusid naistele, mille mehed kui tühja jutu tagasi lükkasid (s 11), kuni üks neist kohtas ülestõusnud Jeesust (s 33-35) - nii et see ikkagi oli tõsi! Mis see kõik võiks tähendada?

Ülestõusnud Jeesus pidi keerama jüngrite teadmiste kaleidoskoobis ette uue mustri. Tema elu ja surma sündmused olid otsene Vana Testamendi ettekuulutuste täitumine: kogu ohvrisüsteemi mitmekülgsus paasapüha rituaalidest leviitide ohverdusteni, psalmid ja prohvetiraamatud on kõik väga olulised, et mõista lunastust. Heebrealaste kirja autor sai kasutada kõiki neid allikaid, et selgitada ebalevatele kristlastele, kuidas Jeesus täitis palju erinevaid Vana Testamendi ilmutusi. Kogu Pühakiri toetub Kristuse tööle ristil.

Jeesus kasutab jüngrite kirjeldamiseks sageli väljendit "aeglane südamelt" (s 25). See on huvitav lause. Probleem ei tekkinud nende mõtlemise, vaid uskumisega. Mul on venelasest sõber, kes, olles palutud õpetama baptistide piiblilkoolis, leidis, kui ta oli lõpetanud, et tema teadmised olid liikunud peast südamesse, nii et see muutis tema elu.

Me näeme, et leivamurdmine avas nende silmad inimesele, kes oli juba soojendanud nende südame. Süttigu põlema su süda ja avanegu silmad järgmine kord, kui võtad osa Pühast Õhtusöömaajast. 

Kas ka sina oled kunagi öelnud „me lootsime“? Mis edasi juhtus? Saad sa juhtunu eest olla tänulik?

Selle kommentaari autor: Peter Kimber