Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 18:19-32
Absalomi surm19Ja Ahimaats, Saadoki poeg, ütles: „Ma jooksen nüüd ja viin kuningale rõõmusõnumi, et Issand on nõutanud temale õiguse tema vaenlaste käest.”
20Aga Joab ütles temale: „Täna ei ole sa rõõmusõnumi kuulutaja; mõnel muul päeval saad sa viia rõõmusõnumi, aga täna ei saa sa viia rõõmusõnumit, sest kuningapoeg on ju surnud.”
21Siis ütles Joab ühele etiooplasele: „Mine teata kuningale, mida sa oled näinud!” Ja etiooplane kummardas Joabile ning hakkas jooksma.
22Aga Ahimaats, Saadoki poeg, jätkas veel ning ütles Joabile: „Saagu mis saab, luba ma jooksen ka etiooplasele järele!” Aga Joab ütles: „Miks siis sina tahad joosta, mu poeg? Sinule ei maksta ju rõõmusõnumi tooja tasu!”
23Ta vastas: „Saagu mis saab, ma jooksen!” Siis ta ütles temale: „Jookse!” Ja Ahimaats jooksis Lagendiku teed ning möödus etiooplasest.
24Taavet istus kahe värava vahel. Kui vahimees läks müüri peale värava katusele ja tõstis oma silmad üles ning vaatas, ennäe, siis tuli üksik mees joostes.
25Ja vahimees hüüdis ning teatas kuningale. Ja kuningas ütles: „Kui ta on üksinda, siis on tal head sõnumid suus.” Ja mees tuli üha ligemale.
26Siis nägi vahimees teist meest jooksvat; ja vahimees hüüdis väravahoidjale ning ütles: „Ennäe, veel üks mees jookseb üksinda!” Aga kuningas ütles: „Ka see toob häid sõnumeid.”
27Ja vahimees ütles: „Ma näen esimese jooksust, et see on Saadoki poja Ahimaatsi jooksu moodi.” Ja kuningas ütles: „See on hea mees ja ta tuleb hea sõnumiga.”
28Ja Ahimaats hüüdis ning ütles kuningale: „Rahu!” Siis ta kummardas kuninga ette silmili maha ja ütles: „Kiidetud olgu Issand, sinu Jumal, kes andis kätte need mehed, kes tõstsid oma käed mu isanda kuninga vastu!”
29Kuningas küsis: „Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?” Ja Ahimaats vastas: „Ma nägin suurt möllu, kui Joab läkitas kuninga sulase ja minu, sinu sulase, aga ma ei tea, mis see oli.”
30Ja kuningas ütles: „Astu kõrvale ja seisa seal!” Ja ta astus kõrvale ning jäi sinna seisma.
31Ja vaata, etiooplane tuli. Ja etiooplane ütles: „Võtku mu isand kuningas kuulda häid sõnumeid, sest Issand on täna nõutanud sulle õiguse kõigi käest, kes olid tõusnud su vastu!”
32Kuningas küsis etiooplaselt: „Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?” Ja etiooplane vastas: „Sündigu mu isanda kuninga vaenlastega ja kõigiga, kes tõusevad sulle kurja tegema, nõnda nagu sündis selle noorukiga!”
Perekonnakonfliktides on enamasti eksimist mõlemal poolel. Solvumised ja haigetsaamised kuhjuvad ja üõimuvad omavahel, muutes probleemide lahtiharutamise väga keeruliseks. Eile vaatlemsime Absalomi võitlusi, mis algasid tegelikult õige reaktsiooniga, kuid mida viidi täide väljapool Jumala tahet ning mis lõppesid kohtumõistmisega. Täna on meie eest Taaveti pool sellest loost.
Väljavaadete kokkupõrge tänases tekstis paneb meid küsima: “Kuidas Jumal selle kõige peale vaatab?” Mõlemad sõnumitoojad loevad saadud tulemuse selgeks Jumala kättemaksuks kuningale tehtud kahju eest ning seega heaks uudiseks (s 19,31). Taavet seeavstu on murest murtud hoopis Absalomi turvalisuse pärast (s 29,32). Kas Taaveti käitumist peaks pidama positiivseks? Kahtleamata hoolib ta rohkem oma perekonnast kui positsioonist (s 33) ning on raske talle mitte kaasa tunda. Pereasjad, tõesti. Ometi on selles loos ka viiteid, et Taavetil oli tragöödia tekkimisel oma osa.
Esiteks väljendavad Vana Testamendi jutustused sageli füüsiliss reaalsuses toimuva läbi vaimset reaalsust. Nii mõeldes on isegi sümboolne, et kuningas istub sisemise ja välimise värava vahel (s 24) see on otsekui “limbos” olemine. Väravad olid kohtumisõtmise kohaks ning kuningat pole seal kaua aega näha olnud. Ta ei olnud tegelenud patuga omaenese perekonnas ( Taamari vägistamine Amnoni poolt; Amnoni mõrv Absalomi poolt), ja nii on perekonnasisesed haavad läinud mädanema ilma lahenduste ning ravita.
Teiseks, sõnumitooja, kes kuulutab Absalomi surma, tuletab Taavetile meelde teist, Joabi poolt saadetud sõnumitoojat, kes tõi teateid Uurija surmast. Märkamatult suunatakse meie mõtted tagasi - Taaveti hädade algusesse. Rikkudes abielu Batsebaga ning mõrvates Uurija, ei teinud Taavet lihtsalt pattu, vaid jättis oma poegadele ka äärmiselt halva eeskuju, mida nood võisid järgida.
Prohvet Naatad hoiatas jätkuva perekonflikti eest Taavetit, ning just seda näeme siin neis traagilistes perelugudes lahti rulluvat. Kuninga füüsiline ja vaimne taastamine saab toimuda vaid läbi valusate õppetundide, milledega kaasnevad suured kaotused.
Selle kommentaari autor: Csilla Saysell