Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ts 2:13-3:5
Julgustus seista kindlalt13Meil tuleb aga alati tänada Jumalat teie eest, Issandale armsad vennad, et Jumal on teid valinud uudseviljana päästeks Vaimu pühitsuse läbi ja tõe usu varal.
14Selleks on ta kutsunud teid meie evangeeliumi kaudu meie Issanda Jeesuse Kristuse kirkuse saamiseks.
15Niisiis, vennad, seiske kindlalt ja pidage kinni nendest pärimustest, mida te olete õppinud kas meie sõna või kirja kaudu.
16Aga meie Issand Jeesus Kristus ise ja Jumal, meie Isa, kes meid on armastanud ja armust meile andnud igavese julgustuse ja hea lootuse,
17julgustagu teie südant ja kinnitagu teid igasuguses heas teos ja sõnas!
Apostli soov eestpalveks1Viimaks veel, vennad, palvetage meie eest, et Issanda sõna leviks ja kirgastuks nõnda nagu teiegi juures
2ning et meid kistaks välja üleannetute ja kurjade inimeste käest. Sest usku ei ole kõikidel.
3Aga ustav on Issand, kes teid kinnitab ja kurja eest hoiab.
4Me oleme ju Issandas veendunud teie suhtes, et te olete teinud ja teete, mida me käsime.
5Issand aga suunaku teie südamed Jumala armastuse ja Kristuse kannatlikkuse poole!
Paulusel oli põhjust karta, et Tessaloonika kristlased ei pea oma usus vastu, kuid veel rohkem oli tal põhjusi uskuda, et nad siiski jäävad püsima. Tema usaldus ei olnud rajatud tessalooniklaste endi meelekindlusele, vaid Jumalale (2Ts 3:4) ning tänase teksti salmide fookus ongi tegelikult Jumalal, mitte tessalooniklastel.
Paulus rõhutab Jumala armastust (2Ts 2:13, 2Ts 2:16, 2Ts 3:5). Just sellest algab kõik: mitte meie armastusest Jumala vastu, mis on sageli jõuetu ning muutuv, vaid Jumala armastusest meie vastu, mis on kindel ning kinnitatud Jeesuse ristisurma ja ülestõusmise läbi.
Siis juhib ta meid edasi Jumala poolt valitud olemise juurde (2Ts 2:14). Kristlased on valitud eesmärgiga ning kutsutud täitma oma osa. Kristlaste valimise eesmärgiks on, et nad saaksid üha enam ja enam muudetud Püha Vaimu poolt inimesteks, kes elavad üksnes Jumalale. Ja nad on kutsutud saama päästetud ning viimselt saama osa Jumala aust.
Selle protsessi juurde kuulub ka julgustust Jumalalt (2Ts 2:16, 2Ts 3:5). Olles valinud ja kutsunud oma rahva, on Jumal nende keskel ning muudab nad tugevaks läbi usuteekonna ja jüngriks olemise protsessi. Kõikidele usklikele on kättesaadav ülim (igavene) julgustust Kristuses, ning lisaks jagab Jumal meile julgustust ka igapäevaselt, just nii nagu keegi seda vajab. Samad mõtted leiame ka Rooma kirja 8 peatükist (Rm 8:32).
Seejärel räägib Paulus aga Jumalalt saadud sõnumist, mida ta tahab kõikidele avalikuks teha. Evangeelium, see sõnum Jumalast, omab muutvat väge ning on seetõttu lootuseks maailmale.
Viimaks meenutab Paulus isiklikke läbielamisi, kui teda jutlustajana taga kiusati, ning annab tunnistuse Jumala ustavusest ka sellises olukorras (2Ts 3:3-4). Paulus lõpetas oma eelmise kirja tessalooniklastele rõõmustades: “Ustav on see, kes teid kutsub…” (1Ts 5:24) ning seega pole tal ka nüüd põhjust kahelda, et Jumala ustavus tessaloonika kristlaste suhtes kuidagi väiksem oleks.
Just need on asjad, mille tõttu Paulusel on suur usaldus tessalooniklaste püsima jäämises ja edenemises ning ta innustab neid “kindlalt seisma ja tugevalt kinni hoidma” (s 15). Kui selles võrrandis ei oleks Jumalat, siis taoline õhutus võiks mõjuda meeleheidet sisendavalt, kuid koos Jumalaga on tõesti kõik võimalik!
Selle kommentaari autor: Derek Tidball