Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Surm ja austus

Reede, 10. Juuli 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 6:14-29

Ristija Johannese surm
14Ja kuningas Heroodes sai kuulda - Jeesuse nimi oli ju saanud juba tuntuks -, et öeldi: „Ristija Johannes on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad tema kaudu imeväed.”
15Aga teised ütlesid, et ta on Eelija, aga teised, et prohvet nagu üks prohveteist.
16Aga Heroodes ütles sellest kuuldes: „Seesama Johannes, kelle pea ma lasksin maha raiuda, tema on äratatud üles!”
17Heroodes ise oli lasknud Johannese kinni võtta ja aheldanud ta vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, kellega Heroodes oli abiellunud;
18sest Johannes oli Heroodesele öelnud: „Sa ei tohi pidada oma venna naist!”
19Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ent ei saanud,
20sest Heroodes kartis Johannest, teades ta olevat õige ja püha mehe, ning kaitses teda. Ja kui ta Johannest kuulas, jäi ta tihti kõhklema, ning kuulas teda meeleldi.
21Aga paras päev tuli siis, kui Heroodes tegi oma sünnipäeval pidusöögi oma ülikuile ja tuhatnikele ja Galilea peameestele.
22Ja Heroodiase tütar astus sisse ja tantsis. See meeldis Heroodesele ja pidulistele nii, et kuningas ütles tüdrukule: „Küsi minult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!”
23Ja ta tõotas ja vandus temale: „Mida sa iganes küsiksid, ma annan sulle, kas või poole oma kuningriigist!”
24Ja tüdruk läks välja ja ütles oma emale: „Mida ma küsiksin?” Aga too ütles: „Ristija Johannese pead!”
25Ja ta tuli kohe varmalt kuninga juurde sisse ja küsis: „Ma tahan, et sa otsekohe annad mulle vaagnal Ristija Johannese pea!”
26Ja kuningas jäi üsna kurvaks, kuid vannete ja piduliste pärast ei tahtnud ta olla tüdruku vastu hoolimatu.
27Ja kuningas läkitas kohe timuka käsuga tuua Johannese pea.
28Ja too läks, lõi vanglas tal pea otsast ning tõi ta pea vaagnal ja andis selle tüdrukule ja tüdruk andis selle oma emale.
29Ja kui Johannese jüngrid said sellest kuulda, tulid nad ja viisid ta surnukeha ära ning panid selle hauakambrisse.

“Nii on surm tegev meis, elu aga teis.” (2kr 4:12) Täna Jumalat nende eest, kes teenimistöös, mis on neilt palju nõudnud - on olnud sulle õnnistuseks ja julgustuseks.

Esmapilgul tundub kummalisena, miks Markus on lisanud pika kirjelduse Ristija Johannese surmast just siia - ning miks Matteus ja Luukas kirjeldavad sama sündmust palju lühemalt (Mt 14:1–12; Lk 9:9). Samas annab tänane jutustus meile olulisi teadmisi nii Johannese kui ka Jeesuse kohta.

Jutustuses mainitud Heroodes on Heroodes Antipas - üks Heroodes Suure kolmest pojast, kes hukkas palju süütuid inimesi (Mt 2:16–18). Ta on kuulnud Jeesusest, mitte ainult üldiselt levivate kiidujuttude tasemel, vaid oma isiklike sulaste käest; tema majapidamise ülema naine oli Jeesuse järgija (Luke 8:3) ning ülem jutustas oma alluvatele Jeesusest (Mt 14:2).

Johannes oli kuulutanud jumalariigist ning kutsunud inimesi meeleparandusele, aga ta ei olnud teinud imesid või tunnustähti, mis olid omased Jeesuse teenistusele (John 10:41). Heroodes väljendab siin üldist arusaamist surnute ihulikust ülestõusmisest kui õigete lootusest - sellepärast võis tema arusaamise kohaselt ülestõusnud Johannes olla äratuntav ning ülestõusnuna omada üleloomulikke võimeid.

Kahtlemata oli Johannese teenimistöö ning vangistamine Jeesuse jaoks tähendusrikas. Markus on juba öelnud, et Jeesuse avalik teenistus algas peale seda, kui Johannes oli vangi pandud (Mk 1:14) ning, et juba Jeesuse kuulutuse varases perioodis oli Tema tegevus õhutanud varisere (kes taotlesid usulist reformatsiooni) ning Heroodese käsilasi (kes taotlesid poliitilist võimu) Jeesuse vastu salanõu pidama.  Jeesus oli piisavalt ohtlik nii religioossete kui poliitiliste huvide tagaajajatele, et sundida viimaseid Tema vastu liitu astuma.

Samamoodi kui Johannese vangistamine kuulutas ette Jeesuse suhtes tõusvat opositsiooni, osutas Johannese tapmine sellele, millest Jeesus pidi läbi minema - ebaõiglasest vangistusest, ülekohtusest kohtupidamisest ning häbistavast hukkamisest.

Ja kui kaksteist jüngrit saabuvad tagasi enda kuulutusreisilt, on Jeesus silmitsi oma teenimistöö paradoksiga: teiste jaoks tähendab see võidukäiku ning õnnistust, kuid Ta ise peab maksma kõrgeimat hinda, andes oma elu. Pole siis ime, et Tal oli vaja minna üksindusse, et koguda end  Isa ees (s 31).

 
Kus oled enese elus märganud paradoksi jüngriks olemise hinna ja teenimistöö võidukuse vahel? Kui hästi õnnestub sul selles pinges need kaks poolt koos hoida? Palu enesele selleks Jumala tarkust ja Püha Vaimu abi.

Selle kommentaari autor: Ian Paul