Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 28:16-31
Teekond Rooma jätkub16Kui me olime Rooma saabunud, lubati Paulusel jääda omaette elama koos sõduriga, kes teda valvas.
Paulus Roomas17Kolme päeva pärast sündis, et Paulus kutsus kokku juutide peamehed. Kui need olid kogunenud, ütles Paulus neile: „Mehed-vennad, mina ei ole teinud midagi meie rahva ja esiisade kommete vastu, ja siiski olen Jeruusalemmas antud vangina üle roomlaste kätte.
18Kui need olid mind üle kuulanud, tahtsid nad mu vabaks lasta, sest mul ei olnud ühtki surmasüüd.
19Aga kui juudid sellele vastu rääkisid, siis ma olin sunnitud nõudma keisri kohut - mitte sellepärast, et mul oleks milleski süüdistada oma rahvast.
20Sel põhjusel ma nüüd kutsusin teid, et teid näha ja teiega rääkida. Sest Iisraeli lootuse pärast kannan ma seda ahelat.”
21Aga nemad ütlesid talle: „Me ei ole saanud Juudamaalt ühtegi kirja sinu kohta ega ole tulnud siia ühtegi venda, kes sinust oleks midagi paha teatanud või rääkinud.
22Aga me peame õigeks sinu enda käest kuulda, mida sa mõtled, sest sellest lahkusust on meil teada, et selle vastu räägitakse kõikjal.”
23Nad määrasid Paulusele ühe päeva ja siis tuli tema juurde kotta veel rohkem inimesi. Neile ta seletas ja tunnistas hommikust õhtuni Jumala riigist, veendes neid Jeesuse suhtes Moosese Seaduse ja Prohvetite põhjal.
24Ja ühed lasksid end öeldust veenda, teised aga ei uskunud.
25Jõudmata omavahel üksmeelele, lahkusid nad, kui Paulus oli öelnud neile selle sõna: „Püha Vaim on hästi rääkinud prohvet Jesaja kaudu teie isadele:
26„Mine selle rahva juurde ja ütle: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja vaadates te vaatate ega näe.
27Sest selle rahva süda on paadunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja pigistavad oma silmad kinni, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin parandada neid.”
28Olgu teile siis teada, et see Jumala pääste läkitatakse paganatele ja nemad võtavad seda kuulda!”
29[Ja kui ta seda oli öelnud, läksid juudid ära ja neil oli omavahel palju vaidlemist.]
30Aga Paulus jäi kaheks täisaastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid,
31kuulutades Jumala riiki ja õpetades tõde Issandast Jeesusest Kristusest täiesti avalikult ja ilma takistamata.
Peale peaaegu kolme aastast vangistust ning erinevaid katsumusi saabub vang Paulus viimaks tollase maailmavõimu keskmesse, Rooma. Meie ees lahtirullunud eepiline jutustus lõpeb võidukalt, kujutades Paulust täie julgusega ning takistamatult kuulutamas jumalariigist ning õpetamas Jeesusest (s 31). Luukas kirjeldab ka koduarestis viibivat Paulust kui ideaalset misjonär-vangi, kes on väärt, et järgmised põlvkonnad teda eeskujuks võtaksid. See salm võtab kokku Apostlite tegude raamatu viimase osa: opositsiooni ei ole võimalik vältida, kuid Kristuse järgija saab võita ka sellised raskused ning täie julgusega olla aktiivne evangeeliumi sõnumi kuulutaja.
Paljud on märkinud, et Apostilte tegude raamat lõpeb kuidagi poolikult. Tegelikult see ei lõpegi, see lihtsalt peatub. Peale tõotatud titaanlikku kohtumist keisriga, jääme teadmatusse. Meile ei öelda isegi seda, mis Paulusest saab - kas ta sureb Roomas või vabastatakse?
Arvan, et Luukas tegi nii teadlikult. Oma lugu lõpetamata jättes edastab ta sõnumi, et lugu tegelikult ei olgi lõppenud. Oli ju Rooma tolleaegse maailma keskus, aga mitte “maailma äär” (Ap 1:8). Misjonitöö ei ole lõppenud. Ja taolise lõpetamatuse eesmärgiks on anda edasi teatepulk Luuka lugejatele: “Jumala sõnumi edasi viimine on nüüd teie käes; võtke sisse oma koht selles jätkuvas loos mis muudab mailma siiani.”
Apostlite tegude raamat tõmbab ja suunab meid järgnema Paulusele ja Peetrusele, käima nende jälgedes, ning täitma meile määratud osa Jumala maailmamuutvas misjonitöös. See töö ei ole veel valmis, ning lõppenud ei ole ka apostlite ja nende järel tulnud kuulutajate lugu: nüüd on meie kord.
Selle kommentaari autor: Daniel McGinnis