Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 28:1-15
Paulus talvitub Maltal1Kui me siis olime tervelt pääsenud, saime teada, et saart hüütakse Maltaks.
2Umbkeelsed saarlased osutasid meile rohkem kui tavalist lahkust, sest nad süütasid lõkke ja võtsid alanud vihmasaju ja külma pärast meid kõiki selle äärde.
3Aga kui Paulus oli korjanud kokku hulga hagu ja asetanud lõkkesse, tuli sealt palavuse tõttu välja mürkmadu ja hakkas tema kätte kinni.
4Kui umbkeelsed nägid seda elukat tema käe küljes rippuvat, ütlesid nad üksteisele: „Kindlasti on see mees mõrtsukas, keda õigluse jumalanna ei luba elada, kuigi ta on merest pääsenud.”
5Tema aga raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.
6Nad ootasid küll, et ta tursub üles või langeb surnult maha. Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et Paulusega ei juhtu midagi iseäralikku, siis nende arvamus muutus ning nad ütlesid ta olevat jumala.
7Selle paiga läheduses oli mõis saare tähtsaimal mehel, kelle nimi oli Publius. Tema võttis meid vastu ja võõrustas kolm päeva sõbralikult.
8Juhtus aga, et Publiuse isa lamas palavikus ja kõhutõves. Paulus astus tema juurde ja pani palvetades oma käed ta peale ning tegi ta terveks.
9Aga kui see oli sündinud, tulid sinna ka teised, kes saarel olid haiged, ja said terveks.
10Ja nad austasid meid mitmel kombel, ja kui me hakkasime merele minema, panid nad meile kaasa, mis teekonna jaoks vaja oli.
Teekond Rooma jätkub11Aga kolme kuu pärast me läksime sealt merele Aleksandria laevaga, mis oli saarel talvitanud ja mille tunnuseks oli Dioskuuride kuju.
12Me randusime Sürakuusas ning viibisime seal kolm päeva.
13Sealt me sõitsime piki rannikut ja saabusime Reegiumi. Ja kui ühe päeva pärast tõusis lõunatuul, jõudsime teisel päeval Puteolisse.
14Sealt me leidsime vendi ja meid paluti nende juures viibida seitse päeva. Ja nõnda me tulime Rooma.
15Ja kui sealsed vennad said meist kuulda, tulid nad meile vastu Appiuse Foorumini ja Tres Tabernani. Neid nähes tänas Paulus Jumalat ning sai uut julgust.
Kui reisijad olid viimaks kõik tervelt kaldal, mõistsid nad, et nende laevahukk oli toimunud Malta saare lähedal. Siin toimub veel üks üleloomulik misjonaalne sündmus. Paulus saab mürgise mao poolt hammustada, kuid see ei tee talle midagi ning saareelanike seas tekib tema vastu suur aukartus. Saare valitsev ametnik, Publius, kutsub nad kolmeks päevaks oma jõukasse kodusse. Paulus palvetab Publiuse haige isa eest, kes saab koheselt terveks ning sündmused arenevad täielikuks imede plahvatuseks, kui ülejäänud Malta elanikud toovad oma haiged Pauluse juurde ning need saavad terveks.
Apostilte tegude raamatus kinnitavad imed ja tunnustähed evangeeliumi sõnumit, mida kuulutatakse. Üsna kindlasti selgitas Paulus evangeeliumit inimestele nende eest palvetades - ja piiblitekst vihjab, et evangeeliumi taoline dramaatiline edenemine Maltal oli talle meeltmööda.
Kohalikud elanikud varustavad neid heldelt kõigega, mida oli vaja edasiminekuks Rooma, ning selline andide jagamine on Apostlite tegude raamatus teine evangeeliumi kuulutamisele iseloomulik tunnustäht.
Maltal toimunu on näide erinevaist misjonistrateegiatest, mida Paulus kasutab ka mujal oma misjonireisidel, näiteks 1) kohtudes kõigepealt piirkonna mõjuka isikuga (siin Publius), kes oma külalislahkust rakendades hakkab Paulust ja tema sõnumi kuulutamist toetama erakordse lahkusega; 2) korda saates imesid mis toetavad tema sõnumit ning kinnitavad tema teenimistööd. Luukase sõnul oli peale kolme kuud kogu Malta elanikkond mõjutatud Pauluse viibimisest nende keskel.
Imeteod ja tunnustähed on üks Apostilte tegude raamatut läbivaid teemasid, mis jätkuvalt kinnitavad kuulutatavat sõnumit. See aga kinnitab Pauluse enda sõnu korintlastele, et ta tuli nende juurde Vaimu väe osutamisega, mitte aga tarkuse ja veenvate sõnadega (1Kr 2:1-5).
Selle kommentaari autor: Daniel McGinnis