Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 14:1-23
Ebajumalakummardajad mõistetakse hukka1Minu juurde tuli mehi Iisraeli vanemate hulgast ja nad istusid mu ees.
2Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
3„Inimesepoeg, need mehed on võtnud oma ebajumalad südamesse ja on pannud oma süü komistuskivi oma palge ette. Kas ma tõesti pean laskma ennast nende poolt küsitleda?
4Seepärast räägi nendega ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Igale Iisraeli soost mehele, kes võtab oma ebajumalad südamesse, paneb oma süü komistuskivi oma palge ette ja tuleb siis prohveti juurde, temale kostan mina, Issand ise, tema paljude ebajumalate pärast,
5et saaksin haarata Iisraeli sugu nende südamest, sellepärast et nad kõik on minust võõrdunud oma ebajumalate tõttu!
6Seepärast ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Pöörduge ümber ja taganege oma ebajumalaist ning pöörake ära oma palged kõigist oma jäledatest häbitegudest!
7Sest kes iganes Iisraeli soost või Iisraelis asuvaist võõraist loobub minust ja võtab oma ebajumalad enesele südamesse ja kes paneb oma komistuskivi oma palge ette ning tuleb siis prohveti juurde, küsima minult enesele nõu, sellele vastan mina, Issand, ise.
8Mina pööran oma palge selle mehe vastu ning teen ta märklauaks ja pilkesõnaks, ja ma hävitan tema oma rahva seast; ja te saate tunda, et mina olen Issand.
9Ja kui prohvet laseb ennast eksitada ning ütleb sõna, siis olen mina, Issand, selle prohveti eksitaja; ja ma sirutan oma käe tema vastu ning hävitan tema oma Iisraeli rahva seast.
10Nad peavad kandma oma süüd - nagu küsija süü, nõnda on ka prohveti süü -,
11et Iisraeli sugu enam ei eksiks ära minu juurest ega rüvetaks ennast enam kõigi oma üleastumistega, vaid et nad oleksid mulle rahvaks ja mina oleksin neile Jumalaks, ütleb Issand Jumal.”
Issanda kohtumõistmise õigustus12Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
13„Inimesepoeg! Kui maa teeb pattu minu vastu, olles täiesti truudusetu, ja kui ma sirutan oma käe tema vastu ja murran katki tema leivatoe, läkitan sinna nälja ja hävitan sealt inimesed ja loomad,
14ja selle keskel oleksid ka need kolm meest: Noa, Taaniel ja Iiob, siis päästaksid nad oma õiguse tõttu ainult omaenese hinged, ütleb Issand Jumal.
15Või kui ma lasen kurjad metsloomad käia mööda maad ja selle lastetuks teha, ja see muutub lagedaks, nõnda et see pole läbitav metsloomade tõttu,
16siis need kolm meest selle keskel, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks oma poegi ega tütreid, vaid nad pääseksid ainult ise ja maa jääks lagedaks.
17Või kui ma lasen mõõga tulla üle selle maa ja ütlen: „Mõõk, käi maa läbi!” ning hävitan sealt inimesed ja loomad,
18ja need kolm meest oleksid selle keskel, siis nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks nad oma poegi ega tütreid, vaid nemad üksi pääseksid.
19Või kui ma läkitan sellele maale katku ja valan oma viha selle peale verena, et hävitada sealt inimesi ja loomi,
20ja Noa, Taaniel ja Iiob oleksid selle keskel, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks nad oma poega ega tütart, nad päästaksid omaenese hinged oma õiguse tõttu.
21Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Jah, kui ma läkitan oma neli kurja nuhtlust: mõõga, nälja, kurjad metsloomad ja katku Jeruusalemma kallale, et sealt hävitada inimesi ja loomi,
22vaata, siis jääb sinna järele pääsenuid, kes toovad sealt välja oma poegi ja tütreid; vaata, need tulevad välja teie juurde ja te näete nende viise ja tegusid, ja te võite endid trööstida õnnetuse pärast, mis ma Jeruusalemmale olen toonud, kõige pärast, mis ma talle olen toonud.
23Ja nemad trööstivad teid, kui te näete nende viise ja tegusid; ja te saate tunda, et ma ei ole mitte asjata teinud kõike, mis ma seal olen teinud, ütleb Issand Jumal.”
Kui Iisraeli vanemad tulid Hesekieli juurde nõu küsima, paljastas Jumal prohvetile, et oma südames teenivad nood mehed ebajumalaid. Sellepärast ei saanud nad ka vastust oma küsimusele. Jumal küll vastas meestele, aga hoopis teisiti, kui nad ootasid. Küsimusele vastamise asemel paljastas Jumal nende patud: elava Jumala asemel armastasid nad ebajumalaid.
Jäledad häbiteod, millest prohvet kõneleb, kulmineerusid Põletuspaiga ohvrikünkal, kus rahvas ohverdas ebajumalatele oma lapsi (Jr 7:31). Selliste tegude toimudes lõpetab Jumal kõnelemise ja vaikib.
Kuna Jumal on armuline, annab Ta isegi veel sellel hetkel rahvale võimaluse: Jumal kordab veelkord oma kutset pöörduda ning otsida Tema palet. Kuigi võib tunduda, et ka selleks on liiga hilja, on jäägil siiski võimalik veel pääseda. Aga rahva jumalatus on kasvanud liiga suureks.
Ehtsa prohvetikuulutuse üks tunnustest on see, et prohvet julgeb ka vait olla. Valeprohvetid vaikida ei julge - kogu nende olemasolu on rajatud sellele, et neil on kõigele vastus olemas. Ja kuna valeprohveti vastus peab kuulajale olema meelepärane, ei too see inimest kunagi meeleparandusele ega pane ka kahetsema.
Vastukaaluks valeprohvetite roosadele tulevikulubadustele, et kuningas Sidkija mäss õnnestub, avaldab Hesekiel, et Jeruusalemma saatus on pitseeritud. Isegi kui seal elaks koos kõik suured palvetajad: Noa, Taaniel ja Iiob, ei muudaks se olukorda. Nad ise pääseksid, aga linna nad enam aidata ei saaks.
Tundub, et juba aastaid pagenduses elavad vangid, kes Hesekieli kuulsid, ei mõstnud, millist elu sel ajal Jeruusalemmas elati. Isegi Jumal ütles, et kui nad seda teaksid, siis nad enam ei imestaks , miks linna saatust enam muuta ei võinud.
Selle kommentaari autor: Jukka Norvanto