Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Igaüks vastutab oma tegude eest

Neljapäev, 26. November 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 18:1-20

Igaüks vastutab oma tegude eest
1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2„Mis teil on mõttes, kui lausute seda kõnekäändu Iisraeli maa kohta, öeldes: „Isad sõid tooreid viinamarju, aga laste hambad on hellad”?
3Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei tohi teil enam olla selle kõnekäänu lausujat Iisraelis.
4Vaata, kõik hinged on minu päralt: nagu isa hing, nõnda poja hing - need on minu. Hing, kes teeb pattu, peab surema!
5Aga kui keegi on õige ja teeb, mis on seadusepärane ja õige:
6ei söö mägedel, ei tõsta silmi Iisraeli soo ebajumalate poole, ei häbista oma ligimese naist, ei ligine naisele, kellel on kuuveri,
7ei rõhu kedagi, annab tagasi oma võlglase pandi, ei röövi, annab oma leiba näljasele, riietab alastiolijat,
8ei anna raha rendi peale ega võta liigkasu, hoiab oma käe ülekohtust, teeb tõelist õigust inimeste vahel,
9käib mu määruste järgi ja peab mu seadusi, neid ustavalt täites - see on õige: ta peab tõesti elama, ütleb Issand Jumal.
10Aga kui temale sünnib üleannetu poeg, kes valab verd ja kes teeb üheainsagi neist tegudest -
11kusjuures tema ise ei ole aga teinud kõike seda -, ja too sööb mägedel, häbistab oma ligimese naist,
12rõhub viletsat ja vaest, röövib, ei anna panti tagasi, tõstab silmad ebajumalate poole, teeb jäledust,
13annab raha rendi peale ja võtab liigkasu - kas peaks too jääma elama? Ta ei jää, ta on teinud kõiki neid jäledusi, ta peab surema, ta veri tulgu tema peale!
14Aga vaata, kui temale sünnib poeg, kes näeb kõiki oma isa patte, mida see on teinud, ja ta kardab ega tee nõnda:
15tema ei söö mägedel, ei tõsta silmi Iisraeli soo ebajumalate poole, ei häbista oma ligimese naist,
16ei rõhu kedagi, ei võta panti, ei röövi, annab oma leiba näljasele, riietab alastiolijat,
17hoiab oma käe viletsa kallalt, ei võta renti ega liigkasu, teeb mu seaduste järgi, käib mu määruste järgi - tema ei sure oma isa süü pärast, ta jääb tõesti elama.
18Aga tema isa, vaata, peab surema oma süü pärast, sest ta on rõhunud, on röövinud oma venda ja on teinud oma rahva keskel, mis ei ole hea.
19Ja teie küsite: „Mispärast ei kanna poeg isa süüd?” Kui poeg on teinud, mis on kohus ja õige, on pidanud kõiki mu määrusi ja on neid täitnud - siis peab ta tõesti jääma elama!
20Hing, kes teeb pattu, peab surema! Poeg ei kanna isa süüd ja isa ei kanna poja süüd: õige peale tulgu tema õigus ja õela peale tema õelus!

Kas oled tundnud, et kannatad süütult, oma eelkäijate eksimuste pärast?

 „Isad sõid tooreid viinamarju, aga laste hambad on hellad…” (s 2),. Selle lausega lükkasid iisraellased vastutuse enda elu eest eelmisele põlvkonnale. Ka kaasajal süüdistatakse käesoleva hetke hädades sageli lapsepõlvekodu kehvi tingimusi. Kahtlemata on selles omajagu tõtt, samas on rasketes ning valusatest lapsepõlvekodudest tulnud elus väga hästi toimetulevaid inimesi.

Tänast teksti aitab mõista kümnes käsus olev, paljudele julmana tunduv lause, et Jumal tasub kätte isade pattude eest lastele ja lastelastele kolmanda ja neljanda põlveni (2Ms 20:5; 2Ms 34:7). Tegelikult ei tohiks keegi, kel läheb tõeliselt halvasti, pead murdma veel ka selle üle, mida halba tema esivanemad teha võisid. Palju tähtsam on mõtiskleda sellest, millist mõju meie tänased teod võivad avaldada tulevaste põlvede elus. Sest need mõjutavad. Põhjuse-tagajärje seadus on Jumala üks seadusi ja tomimisvahendeid.

Meie vanemad või ka vanavanemad on igale meist andnud kas parema või kehvema stradipositsiooni. Võime lapsepõlvest tulla suuremal või väiksemal määral haavatuna, kuid oma tegude eest peame vastutust kandma ise - nii inimeste kui ka Jumala ees; ning ainult enda tegude eest, mitte oma isade või emade tegude eest. Selle Piibli põhimõtte üksikisiku vastutusest leiame juba Moosese seadusest (5Ms 24:16).

Leides nii oma võimalused, aga ka vastutuse, tabame midagi inimeseksolemise sügavamast tähendusest. Kümne käsu seadus on tegelikult elu enese seadus, mida pidades võime isiklikult leida hea elu ning suunata sellest elust tuleva õnnistuse tulevastele põlvkondadele. Käsuseadus küll piirab meid, vaigistades meie isekust, kuid samas see ka vabastab meid, sest käsuseaduse hülgamine teeks meist patu orjad - ning seda kiiremini kui märgata suudame.

 
Ei ole suuremat vabadust, kui armastada ja teenida Jumalat kogu oma südamest, meelest ja väest.

Selle kommentaari autor: Pekka Eskelinen