Loe läbi alltoodud kirjakoht: Johannese 8:12-20
Jeesus on maailma valgus12Siis Jeesus rääkis neile taas: "Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus."
13Siis ütlesid variserid talle: "Sina tunnistad iseenese kohta, sinu tunnistus ei ole õige."
14Jeesus kostis: "Isegi kui ma enese kohta tunnistan, on minu tunnistus õige, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Aga teie ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen.
15Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle.
16Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud.
17Ja peale selle on ka teie Seadusesse kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on õige.
18Mina ise olen tunnistajaks enese kohta ning minu kohta tunnistab Isa, kes minu on saatnud."
19Siis nad ütlesid talle: "Kus on sinu Isa?" Jeesus vastas: "Teie ei tunne mind ega minu Isa. Kui te tunneksite mind, tunneksite te ka mu Isa."
20Neid sõnu rääkis Jeesus pühakojas aardekirstu juures õpetades, ja ükski ei vahistanud teda, sest tema tund ei olnud veel tulnud.
Nüüd ütleb Jeesus ise otsesõnu enda kohta: “Mina olen maailma valgus.” Vaadates tagasi 1. peatükki (1:4), näeme, et Johannes ei fantaseerinud ega filosofeerinud evangeeliumi sissejuhatuses, vaid need on Jeesuse enda sõnad.
Läbi aegade on olnud nii, et valet usutakse meeleldi ning minnakse sellega kaasa, kui aga keegi julgeb välja öelda tõe, siis see vihastab inimesi ning selle vastu hakatakse sõdima. Nii ka tänases kirjakohas: Sinu tunnistus ei ole õige! Kuidas sa võid enese kohta niimoodi öelda?
Mida arvad sina sellest tõest? Kas valgus toimib sinu elus? Me võime öelda: “Jah, muidugi on Jeesus maailma valgus!” Aga kas Ta on ka minu valguseks? Ja kas mina, järgides Teda, peegeldan seda valgust maailmale?
Salmi 12 teine pool ütleb: “Kes järgneb mulle… tal on elu valgus.” Kellel on usu kaudu Elu valgus südames, need säravad seda välja oma elus – sõnades ja tegudes ja isegi mõtetes…
Jeesuse elu ja kuulutus olid täis tõde ja puhtust. Ta võis julgusega öelda – ma ei ole üksi… (s 16). Kas minul on nii tugev “seljatagune”? Kas minu elu on nii läbipaistev, et selle taga on näha Jumalat või varjutan oma elus oma suurusega jumalikku valgust?
Selle kommentaari autor: Brita Maripuu