Loe läbi alltoodud kirjakoht: Johannese 10:22-30
Jeesus kõneleb Saalomoni sammaskäigus22Aga siis tulid Jeruusalemmas templi uuendamise pühad. Oli talv.
23Jeesus kõndis pühakojas Saalomoni sammaskäigus,
24kui juudid piirasid ta ümber ja ütlesid talle: "Kui kaua sa veel pead meie hinge kahevahel? Kui sina oled Messias, siis ütle meile seda täie selgusega!"
25Jeesus vastas neile: "Ma olen seda teile juba öelnud, aga teie ei usu. Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust,
26kuid te ei usu, sest teie ei ole minu lammaste seast.
27Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle
28ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.
29Minu Isa, kes on suurim kõigest, on nad mulle andnud, ja keegi ei suuda neid kiskuda Isa käest.
30Mina ja Isa oleme üks."
Jeesus aga ei väljenda oma missiooni nende jaoks piisava selgusega. Ta ütleb, et Temast tunnistavad _______ (s 25).
Ent see, kas neid nähakse jumalike tegudena, on usu küsimus.
Salmid 26 ja 27 on seotud Johannese evangeeliumi eelmise lõiguga, kus on juttu Jeesusest kui heast karjasest. Jeesuse omad tunnevad usus ära oma karjase ja järgnevad Talle. Järgnemine tähendab siin usaldavat toetumist Jeesusele kui oma juhile ja Päästjale. See tähendab kogu oma elu Tema kätte usaldamist, võttes Temalt usus vastu kõik, mis Ta oma järgijaile annab.
Kui lammaste karjane annab oma karjale kõik eluks vajaliku, siis Jeesus annab omadele elu, veelgi enam – _________________ (s 28).
Elu saab anda ainult Jumal. Nii jõuame ka loetud lõigus olulise tähtsa tõeni, ristiusu olulise õpetuseni: Jeesus on Jumal. Selle kinnituseks on Jeesuse lause: Mina ja Isa oleme üks (s 30). See väljendab Jumala ja Jeesuse olemusühtsust, mida me kristlastena tunnistame ka oma usutunnistustes.
Ja seesama Jeesuse tunnistus salmis 30 põhjustas juutides veel suuremat vastuseisu. Miks? Sest nad ei suutnud Jeesust vastu võtta kui Jumalat – nad nägid Temas ainult samasugust inimest nagu nad ise, ja Jeesuse tunnistus võrdus nende jaoks jumalateotusega.
Selle kommentaari autor: Lea Puhang