Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1. Saamueli 30:16-31
Taavet võidab amalekid16Ja ta viis teda, ja vaata, nad olid laiali üle kogu maa söömas, joomas ja pidutsemas kõige selle suure saagi pärast, mille nad olid võtnud vilistite maalt ja Juudamaalt.
17Ja Taavet lõi neid nende retke hommikust kuni teise päeva õhtuni; neist ei pääsenud muud kui ainult nelisada noort meest, kes istusid kaamelite selga ja põgenesid.
18Ja Taavet päästis kõik, mis amalekid olid võtnud; Taavet päästis ka oma mõlemad naised.
19Neile ei jäänud midagi vajaka, ei vähemast ega suuremast, ei poegadest ega tütardest, ei saagist ega muust, mida nad neilt olid võtnud - Taavet tõi kõik tagasi.
20Ja Taavet võttis kõik lambad, kitsed ja veised, ja nad ajasid neid muu karja ees ning ütlesid: "See on Taaveti saak."21Ja Taavet tuli nende kahesaja mehe juurde, kes olid väsinud, et järgneda Taavetile, ja olid jäetud Besori jõe äärde; ja need tulid vastu Taavetile ja rahvale, kes oli koos temaga; Taavet lähenes rahvale ja küsis, kuidas nende käsi käib.
22Aga kõik pahad ja kõlvatud meeste hulgast, kes olid käinud koos Taavetiga, võtsid sõna ja ütlesid: "Sellepärast et nad ei tulnud koos meiega, ei anna me neile saagist, mida oleme päästnud, mitte midagi muud kui igaühele ainult ta naise ja lapsed; viigu nad need ja mingu!"
23Aga Taavet ütles: "Mu vennad, ärge tehke nõnda sellega, mis Issand meile on andnud; tema hoidis meid ja andis meie kätte selle röövjõugu, kes tuli meile kallale.
24Kes küll kuulaks teid selles asjas? Sest missugune on selle osa, kes läheb sõtta, niisugune on ka selle osa, kes jääb varustuse juurde. Saak tuleb jaotada võrdselt!"
25Ja nõnda jäigi alates sellest päevast ja edaspidi: sest ta tegi selle seaduseks ja õiguseks Iisraelis kuni tänapäevani.26Ja kui Taavet tuli Siklagi, siis ta läkitas osa saagist Juuda vanemaile, igaühele oma sõpradest, öeldes: "Vaata, siin on teile tervitusand Issanda vaenlastelt saadud saagist!"
27Ta läkitas neile, kes olid Peetelis, Lõunamaa Raamotis, Jattiris,
28Aroeris, Sifmotis, Estemoas,
29Raakalis, jerahmeellaste linnades, keenlaste linnades,
30Hormas, Boor-Aasanis, Atakis
31ja Hebronis, ja kõigisse paigusse, kus Taavet ise ja ta mehed olid käinud.
Saagi jagamisel tekkis aga lahkmeel, kui mitte öelda lausa inimlik kadedus. See hulk mehi, kes olid viimaseni vastu pannud rännaku raskustele ning tapluse ägedusele, tahtis kogu saagi endale jätta. Unustatud olid endised solidaarsussidemed – olid nad ju pikka aega koos olnud ja ühistes võitlustes ning ohtudes õlg õla kõrval võidelnud.
Siin annab salm 22 meile teada Jumala suhtumise neisse meestesse, kes pidasid end teel nõrkenutest paremaks. Olukorra lahendab Taavet, käskides saagi jagada õiglaselt kõigi vahel.
Ehk kipume meiegi endale hoidma õnnistusi, mida me oleme saanud Issandalt kingitusena ning mille järele tunnevad igatsust paljud meie õdedest-vendadest? Milleks Ta jagab oma lastele nii vaimulikke kui materiaalseid ande? Loe 1Kr 14:26; 2Kr 8:14-15.
Selle kommentaari autor: Mati Särglepp