Kuigi Jeruusalemma tempel oli peamine koht, kus käidi Jumalat kohtamas, palvetamas ja ohverdamas, ei puudunud ka hoopis avaram arusaamine Jumala imelisest kohalolust kõikjal ning Tema sekkumisest inimeste ellu. Muistsed laulikud ütlevad meile oma värsside kaudu, et Jumal on kõikjal meie ümber, me ei saa Tema eest kuhugi peitu pugeda, ka ei jää Jumalale nägemata ja teadmata kõik, mida me teeme.

Jumala kohalolu on aukartust tekitav, samas aga loob tõelise turvatunde. Teadmine, et Jumal on õiglane ning igasugune ülekohus saab lõpuks hävitatud, on julgustav ning aitab üle olla ka sellistest olukordadest, kus peame taluma kellegi füüsilist või moraalset vägivalda.

Sageli kohtame psalmides ka palvet, et ebaõiglased hukkuksid. See võib meile kristlastele tunduda julm ja kohatu, Jumala armu välistav soov. Selle soovi taga on tegelikult protest ebaõigluse vastu ning ootus, et Jumala tahe ja õiglus võiks lõplikult võidule pääseda.