Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 91
Kõigekõrgema kaitse all1Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib,
2see ütleb Issandale: "Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!"
3Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest.
4Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall.
5Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab,
6ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal.
7Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu.
8Aga sa vaatad oma silmaga ja näed, kuidas kätte makstakse õelatele.
9Sest sina, Issand, oled mu varjupaik! Kõigekõrgema oled sina, mu hing, võtnud oma eluasemeks.
10Ei taba õnnetus sind ega lähene häda su telgile.
11Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel.
12Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi.
13Sa astud üle lõvide ja rästikute, noored lõvid ja lohed sa lömastad.
14"Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime.
15Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks.
16Pika eaga ma täidan tema ja annan temale näha oma päästet."
Psalmis on rohkelt ilmekaid metafoore Jumala kaitsest. Salmid 6-7 viitavad needustele, mis Jumal laskis egiptlaste peale tulla, jättes iisraellased puutumata. See oli Iisraeli rahvale imeline kogemus. Nad oli Jumala poolt väljavalitud, armastatud, kaitstud.
Hiljem end kaitsetuna ja Jumalast mahajäetuna tundes meenus neile ka tingimus, miks Jumal neid siis aitas: _____________________________________ (s 14). Moosese, rahva esindaja armastust kirjeldatakse järgmiselt: „Et ta minusse on kiindunud...“ Seda fraasi on kasutatud ka mujal Vanas Testamendis, tähistades väga sügavat ja truud armastust kahe isiku vahel. „Ta tunneb minu nime“ – seda mõistavad juudid kujundina, mis tähendab kellegi sügavat armastust teise isiku vastu.
Kui juhtub, et Jumal on meilegi justkui kaugeks jäänud, võib meid aidata meenutus Jumala suurtest tegudest, mida Ta on eelnevalt meie jaoks teinud. Meenutagem Tema imelist andestust, kogetud imesid või tervendamist. Nii kasvab meis taas igatsus Tema osaduse järele ja usaldus Tema abisse.
Selle kommentaari autor: Rutt Vardja