Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumalat ei peteta

Reede, 6. August 2004

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hesekieli 20:1-17

Issand kohtleb armulikult oma taganenud rahvast
1Ja seitsmendal aastal, viienda kuu kümnendal päeval tuli mehi Iisraeli vanemaist Issandalt nõu küsima, ja nad istusid mu ees.
2Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
3"Inimesepoeg, räägi Iisraeli vanematega ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Te olete tulnud minult nõu küsima. Nii tõesti kui ma elan, ei luba ma teid minult nõu küsida, ütleb Issand Jumal.
4Kas sa ei mõistaks neid hukka, kas sa ei mõistaks hukka, inimesepoeg? Tee neile teatavaks nende vanemate jäledused
5ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Sel päeval, kui ma valisin Iisraeli, tõstsin ma oma käe üles, vandudes Jaakobi soo seemnele ja tehes ennast neile tuttavaks Egiptusemaal; ma tõstsin oma käe üles neile vandudes ja öeldes: Mina olen Issand, teie Jumal.
6Sel päeval tõstsin ma oma käe üles, vandudes neile, et ma viin nad Egiptusemaalt maale, mille ma nende jaoks olin välja vaadanud, mis voolab piima ja mett, mis on ilusaim kõigist maadest.
7Ja ma ütlesin neile: Igaüks heitku ära oma silma ees olevad põlastusväärsed kujud ja ärge rüvetage endid Egiptuse ebajumalatega: mina olen Issand, teie Jumal!
8Aga nad hakkasid mulle vastu ega tahtnud mind kuulata; ükski ei heitnud ära oma silma ees olevaid põlastusväärseid kujusid ega jätnud maha Egiptuse ebajumalaid. Siis ma mõtlesin valada nende peale oma tulise viha, et vaigistada nende kallal oma viha juba Egiptusemaal.
9Aga ma talitsesin end oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate hulgas, kelle keskel nad olid, kelle silme ees ma olin ennast neile tutvustanud, viies nad Egiptusemaalt välja.10Ma tõin nad välja Egiptusemaalt ja viisin nad kõrbe.
11Ma andsin neile oma määrused ja õpetasin neid tundma oma seadusi, mida inimene peab täitma, et ta nende varal võiks elada.
12Ja ma andsin neile ka oma hingamispäevad kui leppemärgi minu ja nende vahel, et nad teaksid, et mina olen Issand, kes neid pühitseb.
13Aga kõrbes hakkas Iisraeli sugu mulle vastu: nad ei käinud mu määruste järgi ja hülgasid mu seadused, mida inimene peab täitma, et ta nende varal võiks elada; ja nad teotasid väga mu hingamispäevi. Siis ma mõtlesin valada oma tulise viha nende peale kõrbes, et teha neile lõpp.
14Aga ma talitsesin end oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate hulgas, kelle nähes ma olin nad Egiptusest välja toonud.
15Siis tõstsin ma ka kõrbes oma käe üles neile vandudes, et ma ei vii neid maale, mille ma olin neile andnud, mis voolab piima ja mett, mis on ilusaim kõigist maadest,
16sellepärast et nad hülgasid mu seadused ega käinud mu määruste järgi, vaid teotasid mu hingamispäevi, sest nende süda käis nende ebajumalate järel.
17Aga mu silm andis neile armu, nõnda et ma ei hävitanud neid kõrbes ega teinud neile lõppu.

Jumala sõna ei pakkunud Iisraeli rahvale tegelikult huvi. Ometi püüdsid nad väliselt jätta muljet Jumala teenijatena. Aga Jumal vaatab seda, mis on inimese südames.

On august 591 eKr. Rahvavanemate visiidi põhjuseks on kuningas Sidkija poolt peatselt algatatav mäss ning valeprohvetite katteta tõotused saabuva edu kohta.
Kogu peatüki võiks tinglikult jagada neljaks osaks:
1) Iisrael Egiptuses (s 5-9)
2) Iisrael kõrberännakul (s 10-26)
3) Iisrael tõotatud maal (s 27-31)
4) Iisrael paganarahvaste seas ja nende kogumine teiste rahvaste keskelt (s 23-44).

Tegelikult kirjeldab see peatükk Iisraeli rahva ajalugu Jaakobist kuni meie päevadeni välja! Ja kõikidele etappide ühiseks jooneks on Iisraeli kangekaelsus: Iisrael mässab, vaatamata paigale, kuhu ta on viidud. Egiptusega seotud vastasseis toob juba esile kõik põhijooned.
Vanemad küsivad kolmandat korda Hesekielilt vastust Jumala tahte kohta. Eelmisel korral (peatükis 8) räägiti neile Jeruusalemma templi ohtlikust olukorrast, kuid lõplikku vastust ei ole nad ikka veel saanud, sest oma südames pole nad siiani loobunud ebajumalateenimisest.

Ka sel korral kuulevad nad, et Jumal jätab nende küsimused vastuseta just nende halbade tegude tõttu.

Samas osutavad uskmatu Iisraeli rahva saatuse erinevad etapid jätkuvalt Jumala armulikkusele rahvaga, ja kuidas sellest hoolimata on jätkunud rahva truudusetus.
Jumal säästis oma rahva vaid ühel põhjusel: oma nime pärast.

Jumal ei otsi inimeste käitumisest põhjuseid armu osutamiseks, vaid leiab need oma olemusest.

Selle kommentaari autor: Jukka Norvanto