Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Suur lepituspäev

Teisipäev, 14. September 2004

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3 Ms 16:1-19

Iga-aastane suur lepituspäev
1Ja Issand rääkis Moosesega pärast Aaroni kahe poja surma, kui need Issanda ette astudes olid surnud.
2Ja Issand ütles Moosesele: "Ütle oma vennale Aaronile, et ta mitte igal ajal ei läheks pühamusse sissepoole eesriiet, laeka peal oleva lepituskaane ette, et ta ei sureks, kuna ma ilmutan ennast lepituskaane kohal pilve sees.
3Ainult sel viisil võib Aaron minna pühamusse: üks noor härjavärss patuohvriks ja jäär põletusohvriks;
4ta pangu selga püha linane särk, jalga linased püksid ihu katteks, vöötagu ennast linase vööga ja mähkigu ümber pea linane peakate: need on pühad riided; ta loputagu oma ihu veega ja pangu need selga!
5Ja ta võtku Iisraeli laste koguduselt kaks sikku patuohvriks ja üks jäär põletusohvriks!
6Ja Aaron toogu esile oma patuohvri härjavärss ning toimetagu lepitust enese ja oma pere eest!
7Siis ta võtku need kaks sikku ja pangu need seisma Issanda ette kogudusetelgi ukse juurde!
8Ja Aaron heitku liisku nende kahe siku vahel: üks liisk Issandale ja teine liisk Asaselile!
9Siis Aaron toogu esile see sikk, kelle liisk määras Issandale, ja valmistagu see patuohvriks!
10Aga sikk, kelle liisk määras Asaselile, pandagu elusana Issanda ette, et tema peal lepitust toimetada, saates ta kõrbesse Asaselile!11Seejärel Aaron toogu esile oma patuohvri härjavärss ning toimetagu lepitust enese ja oma pere eest ja tapku oma patuohvri härjavärss!
12Ja ta võtku sütepannitäis tuliseid süsi altari pealt Issanda eest ja mõlemad pihud täis peent, healõhnalist suitsutusrohtu ja viigu sissepoole eesriiet!
13Ja ta pangu suitsutusrohi tule peale Issanda ees, nõnda et suitsutuspilv kataks lepituskaane, mis on seaduselaeka peal, et ta ei sureks!
14Ja ta võtku härjavärsi verd ja piserdagu sõrmega lepituskaane esikülje peale; ja lepituskaane ette ta piserdagu sõrmega verd seitse korda!
15Siis ta tapku rahva patuohvri sikk ja viigu selle veri sissepoole eesriiet ning talitagu selle verega, nõnda nagu ta talitas härjavärsi verega: ta piserdagu seda lepituskaane peale ja lepituskaane ette!
16Ja ta toimetagu lepitust pühamu eest Iisraeli laste roojuste pärast ja nende üleastumiste pärast kõigi nende pattude kohaselt; nõnda ta tehku ka kogudusetelgiga, mis asetseb nende juures keset nende roojusi!
17Ühtegi inimest ärgu olgu kogudusetelgis, kui ta läheb pühamusse lepitust toimetama, kuni ta on välja tulnud ja on lepitust toimetanud enese ja oma pere ja kogu Iisraeli koguduse eest.
18Siis ta mingu välja altari juurde, mis on Issanda ees, ja toimetagu lepitust selle eest; ta võtku härjavärsi verd ja siku verd ja määrigu seda altari sarvedele ümberringi!
19Ja ta piserdagu sõrmega verd selle peale seitse korda ja puhastagu ning pühitsegu seda Iisraeli laste roojuste pärast!

Milline on inimene? Järgnevast, väga olulisest peatükist võime näha Piibli inimkäsitust - inimene on patune ja vajab lepitust, suurt lepituspäeva ning lepitajat.

Ka tänapäeval tähistavad juudid suurt lepituspäeva, jom kippurit, kohe peale septembris-oktoobris peetavat meeleparandusaega. Sel päeval lakkab kogu muu tegevus ning see on ka kohustuslik paastupäev kõikidele.

Ülempreester sai vaid suurel lepituspäeval minna kõige pühamasse paika kogudusetelgis ja kogu lepituspäeva kulgemine oli väga täpselt määratletud. Pidustuste hulka kuulus kaks rituaali. Kõigepealt pidi ülempreester tooma ohvri ning piserdama ohvriverd kõige pühamas paigas oleva seaduselaeka kaanele. Teises rituaalis asetati rahva patud siku (patuoina) peale, et tema neid kannaks. Ohvriks võeti kaks sikku, kuigi patuohvriks pidi olema üks. Üks ohverdati ning teine saadeti leerist välja, kõrbe, ära viima terve rahva poolt tehtud patte.
Enne ohverdamistalituse algust pidi ülempreester tooma ohvri kõigepealt enese pattude eest ja alles siis tohtis ta ohverdada rahva eest.
Heebrea kiri ütleb, et Jeesus Suure Ülempreestrina ei pidanud tooma esimest ohvrit enese pattude eest. Suur lepituspäev kuulutas ette Jeesuse ohvrit Kolgatal, Jumala Talle ohverdamist, kes oma õlgadel kandis kogu maailma pattu ning kes viidi surema väljapoole leeri.

„Mitte iial ei ole rohi nii roheline, kui päeval, mil inimene on oma patud andeks saanud“, on öelnud poeedist preester Jaakko Haavio.