Neljapäev, 18. November 2004
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 27:14-26
Torm ja laevahukk14Ent üsna varsti sööstis saare poolt alla marutuul, mida hüütakse kirdemaruks.
15Kui see laeva kaasa kiskus ja me ei suutnud enam käila vastu tuult keerata, andsime end tuule ajada.
16Sattudes siis ühe saarekese varju, mida hüütakse Kaudaks, suutsime vaevalt tulla toime päästepaadiga.
17Kui see oli üles tõmmatud, kasutati kaitsevõtteid ja vöötati laev köitega. Ja et kardeti paiskuda Sürti madalale, heideti sisse triivankur ning jäeti laev triivima.18Kui aga raju meid väga vintsutas, loopisid nad järgmisel päeval osa lasti üle parda.
19Ja kolmandal päeval heitsid nad oma käega merre ka laeva varustuse.
20Kui nüüd mitu päeva ei paistnud ei päikest ega tähti ja kange raju võimutses, lõppes meil viimaks igasugune lootus pääseda.21Kuna kellelgi ei olnud enam mingit tahtmist süüa, siis tõusis Paulus nende keskel püsti ja ütles: "Mehed, te oleksite pidanud minu sõna kuulama ja jätma Kreetalt merele minemata, siis te oleksite vältinud seda hädaohtu ja kahju.
22Nüüd ma aga manitsen teid olema julged, sest ükski hing teie seast ei hukku, hukkub vaid laev.
23Täna öösel seisis minu juures selle Jumala ingel, kelle päralt ma olen ja keda ma ka teenin,
24ning ütles: "Ära karda, Paulus! Sa pead jõudma keisri ette, ja vaata, Jumal on sulle kinkinud kõik su kaasreisijad."
25Seepärast, mehed, olge julged, sest ma usun Jumalat, et kõik läheb nõnda, nagu mulle on räägitud.
26Aga me peame jõudma mingile saarele."
Siis tuli kirdemaru (14). Tormist haaratud ja aetud, metsikus raju võimuses, heitnud merre kogu laeva lasti ning varustuse, ilma päikse ja tähtedeta päevade kaupa „lõppes viimaks igasugune lootus pääseda.“ (20).
Kuid tormi jätkudes, saatis Jumal oma ingli Pauluse juurde, kes „ütles: „Ära karda, Paulus! Sa pead jõudma keisri ette…“ (24). Kaks ööd kaheaastase vahega, aga seesama tõotus. Ja ka kõik teised sel räsitud laeval pidid saama tagasi oma elu - osa Jumala armuplaanist kõikide asjaosalistega, kes selleks hetkeks olid ilmselt Pauluse, Luukase ja Aristarhosega jõudnud juba üsna lähedasteks saada.
Niisiis - sel ajal, kui torm jätkas raevutsemist, jätkas ka Issand Pauluse kinnitamist ja tema usu tugevdamist: „see… Jumal……, kelle päralt ma olen ja keda ma ka teenin“ (23). Ja et Jumal ei tee vahet isikute vahel - siis julgustab ja kinnitab ta samal kombel ka sind.
Palu, et jaksaksid oma raskustes märgata Jumalast saadetud kinnitusi ning tänada teda nende eest! Tema jääb ustavaks!
Selle kommentaari autor: David Prior