Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 27:1-13
Pauluse teekond Rooma1Kui oli otsustatud, et me purjetame Itaaliasse, anti Paulus ja mõned teised vangid üle keiserliku väesalga pealikule nimega Julius.
2Me astusime siis Adramüttioni laevale, mis pidi purjetama Aasia sadamate kaudu, ja läksime merele. Meiega oli ka makedoonlane Aristarhos Tessaloonikast.
3Ja teisel päeval me randusime Siidonis. Julius kohtles Paulust lahkesti ning andis talle loa minna oma sõprade juurde, et need saaksid tema eest hoolitseda.4Ja kui me sealt olime läinud merele, purjetasime Küprose alt mööda, sest tuuled olid vastu.
5Ja purjetades üle avamere, mis on Kiliikia ja Pamfüülia kohal, me saabusime Lüükia Mürrasse.
6Ja kui pealik leidis sealt Aleksandria laeva, mis purjetas Itaaliasse, pani ta meid selle pardale.
7Aga kui me mitmeid päevi olime vähehaaval edasi purjetanud ja vaevaga saanud Knidose kohale, sest tuul ei lasknud meid lähemale, siis me purjetasime Kreeta varju Salmoone kohal,
8loovisime vaevaga sealt mööda ning saabusime paika, mida hüütakse Heaks Sadamaks ja mille lähedal on Lasaia linn.9Et aga üsna palju aega oli kulunud ja laevasõit läks juba kardetavaks, kuna ka lepituspäev oli möödas, manitses Paulus neid:
10"Mehed, ma näen, et edasipurjetamine muutub ohtlikuks ja võib suurt kahju tuua mitte ainult lastile ja laevale, vaid ka meie elule."
11Aga pealik võttis kapteni ja tüürimehe nõu enam kuulda kui seda, mida Paulus ütles.
12Ja et sadam oli talvitamiseks sobimatu, siis võttis enamik nõuks minna sealt merele ja kui võimalik, jõuda talvitama Foiniksisse, sellesse Kreeta sadamasse, mis on lahti edelasse ja loodesse.13Kui siis nõrk lõunatuul hakkas puhuma, arvasid nad end eesmärgile jõudvat, hiivasid ankru ja loovisid piki Kreeta rannikut.
„Sa pead tunnistama ka Roomas!” (23:11) - see Issanda otsene lubadus Paulusele, tumedas öös ligi kaks aastat tagasi roomlaste vangikongis Jeruusalemmas, oli jäänud Pauluse püsivuse ja tugevuse allikaks. Pauluse töö ei olnud lõpule jõudnud. Jumal teadis seda. Pauluse teadis seda.
Aga tema tingimused teekonnal Kaisareast Rooma oli karmid. Ta oli liidetud grupi vangidega ning kõigepealt tuli käia pikk tee, et leida vangidele sobiv laev. Seejärel tuli kohaneda kolme laeva, tugevate tuulte, kahenädalase nälgimise ning edasi-tagasi loovimisega tormi käes, laevahukuga Malta saare ligidal ning veel viibimisega kolmes sadamas, enne kui reisilised Rooma jõudsid.
Pinge, mida Paulus pidi kogema oli tohutu. Ja Issand ei jätnud teda kinnitamata. Ta koges „lahket kohtlemist“ Juliuse , roomlaste poolt määratud vangivalvuri poolt (3), kaasusklike poolt Siidonis, kes esimese randumise ajal „tema eest hoolitsesid“.
Ka Paulus ise osutas hoolt oma kaaslaste käekäigu pärast, kuigi nood tema hoiatust kuulda ei võtnud.
Selle kommentaari autor: David Prior