Uurijad on leidnud, et Filipi koguduses oli neid, kes levitasid valeõpetust, mille kokkuvõtlik sõnum oli järgmine: et kristlik kogukond on juba siin ja praegu koos Kristusega tõstetud taevasesse olukorda. Valeõpetajad järeldasid sellest, et kristlaste elust on juba ära võetud kannatused ja raskused, ja kuna Paulus oma elus koges kannatusi ja raskusi, siis hakati sellesse suhtuma põlgusega, ja ühtlasi tekkisid koguduses ilmingud, millele Paulus viitab 2. peatüki 4. salmis. Omakasu ja uhkuse peale ununes alandlikkus, ununes teiste teenimine ja levisid hoopis egoismi ilmingud. Vägagi taktitundeliselt läheneb Paulus sellele probleemile ja ta püstitab kõigepealt evangeeliumikohase standardi, mõõdupuu, millega mõõta, ja õhutab kogudust käituma Kristuse evangeeliumi vääriliselt, mitte kellegi teise poolt toodud evangeeliumi, vaid Kristuse enese evangeeliumi väärliselt.
Otsustav on küsimus võitlusvõimest mitte ainult isiklikul tasandil, vaid koguduse tasandil. Ükskõik, kas see vastuseis tuleb ümbritsevast paganlikust keskkonnast või on need vastutöötajad koguduse sees, hea sõnum tänases tekstis on see, et kogudusel on see ressurss, on see tagavara, on see võime üheskoos seista vastu igasugusele survele. 2. peatüki esimesed neli salmi peaksid olema iga koguduse ja igasuguse kristliku meeskonnatöö ja kooseksisteerimise alustõed, sest need on standardid, mille järgi saab konrollida usukogukonna valmisolekut ja võitlusvõimelisust. Näeme, et Paulus esitab siin neli alust ja nendele neljale alusele püstitab ta neli kvaliteeti. Need alused on julgustus, armastuse lohutus, Püha Vaimu osadus, südamlikkus ja kaastunne. Ja need peaksid tooma vilja, mis avalduvad koguduse elus ühtmoodi mõtlemises, samasuguses armastuses, üksmeeles Vaimus ning ühtse eesmärgi poole pürgimises. Ja kõik see rajab püsiva aluse üksmeelele ning määrab koguduse võitlusvõime.
Nüüd tõuseb kõige suurema küsimusena see: kust peab see kõik kogudusse tulema? Loeme, et kõik need neli alust saavad alguse Kristuses ehk nad hakkavad voolama koguduse liikme isiklikust osadusest Kristusega. See on Püha Vaimu toimel tekkiv muutus, transformatsioon, mis sünnib aimult siis, kui inimene oma palvekambri vaikuses vaatab Kristust, vaatab talle otsa, ja lubab Temal tuua muutuse oma olemusse.