Loe läbi alltoodud kirjakoht: Koguja 6:1-7:22
Elu tühisus1On üks õnnetus, mida ma nägin päikese all, ja see lasub raskesti inimeste peal:
2Jumal annab mehele rikkust ja vara ja au, nõnda et ta hingel ei puudu midagi kõigest sellest, mida ta himustab, ometi ei luba Jumal teda ennast seda nautida, vaid seda naudib keegi võõras. See on tühi töö ja tõsine kannatus!
3Kuigi mehele sünniks sada last ja ta elaks palju aastaid, nõnda et ta aastate päevi oleks rohkesti, aga ta hing ei oskaks oma hüvest rahuldust tunda, siis ma ütleksin, et nurisünnitis on õnnelikum kui tema.
4Sest see tuleb olematusest ja läheb pimedusse, ja pimedus peidab ta nime.
5Ta pole päikest näinud ega tundnud, ja temale ei saa osaks isegi mitte matust - ometi on tal rohkem rahu kui tollel.
6Isegi kui ta elaks kaks korda tuhat aastat, head ta siiski ei näe - jah, eks kõik lähe ühte paika!7Kogu inimese vaev on ta oma suu tarvis, ja ometi ei saa isu täis!
8Sest mis kasu on albiga võrreldes targal, ja mis on kannatajal sellest, et ta oskab elada elavate ees?
9Parem on see, mis silmaga on näha, kui rahuldamata himu. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine!10Mis sünnib, on juba ammu määratud; ja on teada, et ta on inimene, ja ei suuda vaielda sellega, kes on temast vägevam.
11Sest mida rohkem on sõnu, seda rohkem on tühisust. Mis kasu on inimesel sellest?
12Sest kes teab, mis on inimesele hea siin elus, tema tühise elu üürikesil päevil, mida ta veedab varjuna? Sest kes ütleb inimesele, mis pärast teda sünnib päikese all?Tarkuse tähtsus1Aus nimi on parem kui kallis võideõli ja surmapäev on parem kui sünnipäev.
2Parem on minna leinakotta kui pidukotta, sest seal on kõigi inimeste lõpp, ja kes elab, võtku see südamesse!
3Parem on meelehärm kui naer, sest kurb nägu on südamele hea.
4Tarkade süda on leinakojas, aga alpide süda on rõõmukojas.
5Parem on kuulata targa sõitlust kui alpide laulu.
6Sest otsekui kibuvitste praksumine paja all on albi naer. Seegi on tühi töö.
7Tõesti, rõhumine teeb targa rumalaks ja pistis rikub südant.
8Asja lõpp on parem kui selle algus; kannatlikkus on parem kui ülbus.
Tahaksin esile tõsta eelkõige tarkuse tähtsust, nagu ka Koguja raamatu 7. ptk pealkiri on. Inimesele on oluline, et ta omaks tarkust, et ta mõistaks seda, mis siin maailmas toimub, mida ta peab tegema ja mis on tema vastutus. Tahaksin rõhutada siin paari mõtet. Üks on 7. ptk 10. salmis. Tihti võrdleme tänast päeva möödunud päevadega. Kui me ei ole rahul tänase päevaga, sellega, mis meil on, siis mõtleme, et eelmised päevad olid paremad. Aga Jumala sõna ütleb, et ei ole tark nii mõelda. Kui me kritiseerime seda, kus me elame, ja püüame minevikku ilusaks teha, siis me kaotame elust ära tasakaalu. Aga me vajame tasakaalu täna, siin elus, siin maa peal, kus me elame. 20. salmis öeldakse, et ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et ta teeks ainult head, aga mitte kunagi pattu. See tuletab meile meelde meie olukorda. Tulles tagasi 10. salmi juurde – võibolla me tahame hetkeolukordadest pääseda nii, et mõtleme mineviku ilusaks. Teame ka ajaloost, et räägitakse kuldsest Rootsi ajast, aga ega see aeg ei olnud ju nii kuldne. Paljude järgnevate ajaloosündmuste kõrval tundus see aeg nii ilus. Ka meil inimestena, kui me oleme oma eluprobleemides, oma küsimustes, ja kui me oleme pettunud ja tunneme, et me ela nii, nagu tahaksime, et me ei kasuta võimalusi, tunneme, et me oleme süüdi Jumala ja kaasinimeste ees, siis me ei taha alati neid asju ära korraldada, vaid mõtleme minevikule, kui ilus oli siis, kui meil neid probleeme ja muresid ei olnud. Aga täna tahaksin julgustada igaüht: vaatamata sellele, et loetud tekst on nii pessimistlik, kostab siit läbi siiski positiivne sõnum, et meie võime toetuda Jumalale, ja et mida Jumal annab, see on meie elu jaoks oluline, vaatamata sellele, kui hästi või halvasti me elame.
Usaldagem ennast ka tänasel päeval Jumala kätte selle teadmisega, et Tema meid kannab ka siis, kui me tunneme, et me oleme viletsad, et me oleme pettunud, et ümbritsevad inimesed ei mõista meid.
Selle kommentaari autor: Jaan Bärenson