Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 10
Palve vaenlastest vabastamise pärast1Issand, miks sa seisad kaugel, miks sa peidad ennast hädaajal?
2Vaesed saavad vaevatud riivatute uhkusest, olles kinni kavaluste kaudu, mis nad on välja mõelnud.
3Sest õel kiitleb oma hinge ihaldustest ja ahne kirub, põlastab Issandat.
4Õel oma ülbuses hoopleb: "Tema kättemaksu ei tule! Jumalat ei ole!" - need on kõik tema mõtted.
5Tema käigud õnnestuvad alati; sinu õiglased kohtud on eemal kõrgel ta meelest; ta puhub kõigi oma vastaste peale.
6Ta ütleb oma südames: "Mina ei kõigu, põlvest põlve ma olen see, kellele ei juhtu õnnetust!"
7Ta suu on täis sajatusi, kavalust ja rõhumist; ta keele all on vaev ja nurjatus.
8Ta istub varitsemas õuede taga, salajases paigas ta tapab süütu, ta silmad luuravad õnnetut.
9Ta varitseb salajases paigas nagu lõvi padrikus; ta varitseb, et tabada viletsat; ta tababki tema, tõmmates teda oma võrku.
10Ta küürutab ja lömitab, ja õnnetud langevad ta vägevate küünte vahele.
11Ta ütleb oma südames: "Jumal on unustanud, ta on oma palge peitnud, ta ei näe ilmaski!"
12Tõuse, Issand, tõsta oma käsi üles, oh Jumal! Ära unusta viletsaid!
13Mispärast teotab õel Jumalat? Ta mõtleb oma südames, et sina ei hooli sellest.
14Sina oled seda näinud, sest sina näed vaeva ja meelekibedust, et tasuda oma käega; õnnetu jätab enese sinu hooleks, sina oled vaeslapse abimees.
15Murra katki õelate käsivars, maksa kätte kurja õelus, kuni sa seda enam ei leia!
16Issand on kuningas ikka ja igavesti, paganad on kadunud tema maalt.
17Viletsate igatsemist sa kuuled, Issand; sina kinnitad nende südant, su kõrv paneb neid tähele,
18et mõista õiglast kohut vaeslapsele ja rõhutule, et mullast saadud inimene enam ei ajaks hirmu peale.
Päris hull on lugu siis, kui õelusele lisandub veel kavalus ja tarkus. Sageli võib selline inimene saavutada kõrge positsiooni ühiskonnas ja oma kurjuse mõju sellega kahekordistada.
Jumalalt ei või paluda kellelegi karistust, sest kohtumõistmine kuulub Temale. Küll aga võib paluda õiglust ja leevendust oma kannatustele. Jumal ei aseta kellegi õlgadele rohkem, kui ta kanda jõuab. Vaata, mida öeldakse selle kohta Rm 5:3-5 ja 1Kr 10:13.
Suurim karistus õelatele ja kõrkidele inimestele ongi võibolla see, kui nad Jumala hinnangut oma elu kohta peavad ootama Tema taevase trooni ees kõrvuti vaeste ja rõhututega, kellest nad endid alati ülemaks on pidanud. Teab ju iga kristlane, kes on Jumalat oma elus kogenud, et õigluse maksmapanek lõpuks kindlasti toimub.
Kuid meil on kristlastena veel Jeesuse eeskuju ja õpetus: Tema palvetas inimeste eest, kes Teda peksid, mõnitasid ja risti lõid. Loe, mida Jeesus käskis teha oma vaenlastele Mt 5:43-46.